Rõõmus ülestõusmispühade üllatus

Kui ma olin väike tüdruk, peitsid mu vanemad ülestõusmispühade korvid ebatavalistesse kohtadesse. Ma ärkasin üles ja käisin mulle jäetud juhtlõngade põhjal kogu maja läbi, siis läksin õue ja isegi lauta. Mõistatustesse peidetud sõnumid õhutasid mind kummalistesse kohtadesse vaatama. Ma leidsin oma korvi triikimisvahendite kapist, autost või koguni heinapalli tagant. Pühademaiustused valmistasid mulle palju rõõmu!

Ülestõusmispühad tähistavad üllatavatesse kohtadesse peidetud rõõmusõnumit. Kes võiks arvata, et surnuaiast võib avastada uue elu? Kes eeldab, et pisarad muutuvad rõõmuks? Kes kujutab meeleheites olles ette andekssaamist? Ülestõusmis-püha hommikul avastasid naised oma kurbuse ja pisarate keskelt ülestõusnud Kristuse.

Aeg-ajalt me mõtleme, et Jumal on meid unustanud, aga Jumal tõotab, et ta leiab meid üles isegi maailma kõige pimedamatest orgudest ja kaugematest nurkadest. Me ei peaks üllatuma, kui avastame Jumala igal pool, kus me hädas olles viibime. Haiglapalatites, hirmuhetkedel, eriarvamuste ja segaduse ajal hämmastab Jumal meid armu ja armastusega. Ülestõusmispühad meenutavad meile, et meil oleks avatud süda ja vaim ning siis saamegi näha Jumalat ebatavalistes kohtades. Rõõmustagem, sest ülestõusnud Kristus on meiega täna ja iga päev. Halleluuja!