Julgus tunnistada
Lugege 1. Johannese 1:5-10
Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. (1. Johannese 1:9)
Kõige rohkem kartsin ma vigu teha. Kui ma tegin kogemata midagi valesti, siis olin ma vait ja lootsin, et seda ei märgata.
Viieteistkümne-aastaselt läksin ma suurde firmasse tööle. Ühel päeval tehti töökohal viga ja mu ülemus valmistus teatama eksinule, et sellised vead on lubamatud. Raske südamega hingasin ma sügavalt sisse, katkestasin tema jutu ja tunnistasin: “See oli minu süü. Ma ei tutvunud korralikult juhtnööriga.” Ruumi täitis vaikus. Ülemus vaatas mind üllatunult. Alguses olin ma isegi ehmunud, kuid siis tundsin hinges rahu. Selle tõi kaasa vea ülestunnistamine.
Ülestunnistamine annab meile rahu ja toob meid tagasi õigesse osadusse Issandaga. Mida rutem me tunnistame oma patud, seda vähem kulutame aega meie ja Jumala vahel seisva müüri lammutamiseks. Kui me ei tunnista oma patte, siis kahjustab see ka meie omavahelisi suhteid. Inimesed, kellele me teeme ülekohut, ei tarvitse kunagi märgata, et me oleme eksinud, aga hirm, et sellest saadakse teada, võib rikkuda sõpruse. Suhete taastamine Jumala ja teiste inimestega algab ülestunnistamisest. Kui me tunnistame oma puudused, saabub rahu.
Viieteistkümne-aastaselt läksin ma suurde firmasse tööle. Ühel päeval tehti töökohal viga ja mu ülemus valmistus teatama eksinule, et sellised vead on lubamatud. Raske südamega hingasin ma sügavalt sisse, katkestasin tema jutu ja tunnistasin: “See oli minu süü. Ma ei tutvunud korralikult juhtnööriga.” Ruumi täitis vaikus. Ülemus vaatas mind üllatunult. Alguses olin ma isegi ehmunud, kuid siis tundsin hinges rahu. Selle tõi kaasa vea ülestunnistamine.
Ülestunnistamine annab meile rahu ja toob meid tagasi õigesse osadusse Issandaga. Mida rutem me tunnistame oma patud, seda vähem kulutame aega meie ja Jumala vahel seisva müüri lammutamiseks. Kui me ei tunnista oma patte, siis kahjustab see ka meie omavahelisi suhteid. Inimesed, kellele me teeme ülekohut, ei tarvitse kunagi märgata, et me oleme eksinud, aga hirm, et sellest saadakse teada, võib rikkuda sõpruse. Suhete taastamine Jumala ja teiste inimestega algab ülestunnistamisest. Kui me tunnistame oma puudused, saabub rahu.
Cathy Stewart (Tennessee)