Kes muutis asja?

Kui ma olin teismeline, korraldas meie kogudus nädalapikkuse noortelaagri. Esimesel õhtul ei osanud ma ennast kusagile sobitada. Algastme programmide jaoks olin ma liiga vana ja teiste jaoks liiga noor. Ma mäletan, kuidas ma istusin pastoraaditrepil, kui keegi suundus vanemate rühma poole. Kui ta mind märkas, siis ta peatus ja hakkas minuga rääkima. Tol õhtul muutis ta, ise seda teadmata, mu elu.

Enamik meist on kohtunud kellegagi, kes muutis põhjalikult meie elu ja teed koos Kristusega, kellegagi, kes võttis aega olla pöördelisel hetkel koos meiega. Aga kui sageli mõtleme sellele, et võiksime teha sedasama kellegi teisele?

Oma usuteel vajame inimesi, kes leiavad aega, et meid juhtida ja julgustada. Samal ajal on meil sõbrad, kes tunnevad, et nad vastutavad meie eest ja julgustavad meid. Võib-olla kõige tähtsam on see, et me kanname üksteise koormaid ja jagame teistega oma usku. Niimoodi aitame me kõik üksteisel usus kasvada.