Aeg

Uusaasta paneb mind taas mõtlema sellele, kuidas kalender ja kell meie elu juhivad. Oleme alalises ajapuuduses ja muretseme asjade pärast, mida me teha ei jõua. On asju, mida aeg muudab, aga on ka selliseid, mis ajast ei sõltu. Aeg parandab haavu, aitab unustada muresid ja konflikte, kuid mitte kõik ei muutu meie elus iseenesest. Näiteks peame tööd tegema oma iseloomu, abielu ja sõprussuhete parandamise nimel. Täna on sobiv meenutada, et Jumala aeg erineb meie omast. Kirjast galaatlastele loeme, et kui aeg täis sai, läkitas Jumal oma Poja (Gl 4:4). Paraku ei tunne me Jumala ajakava. Alati on leidunud inimesi, kes on püüdnud ennustada maailma lõppu ja leida märke selle lähenemise kohta. Tänane kirjakoht meenutab, et tulevik on teada üksnes Jumalale. Parim uusaasta tõotus võiks olla rahulolu iga päevaga, mille Jumal meile kingib — et oleksime oma aja paremad peremehed, saaksime enam Kristuse sarnaseks ja teeniksime ustavalt Jumalat.