Jumala au
Lugege Psalm 92:6-15
Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes. Veel vanas eas nad kannavad vilja, on tüsedad ja haljad kuulutama, et Issand on siiras, et minu kaljus ei ole ülekohut (Psalm 92:13-16)
Seisin lääneranniku rahvuspargis hiiglaslike sekvoiade
keskel ja tundsin aukartust. Kuidas need igivanad puud
võisid ikka veel elada ja kasvada? Sama tunne haaras mind
Ketsemani aias Õlimäel, kus
Jeesus kunagi palvetas. Puud
elavad imetlusväärselt kaua.
Olen mõistnud, et ka väga
vanad asjad peegeldavad Jumala
au. See käib ka nende inimeste
kohta, kelle parimad aastad on
möödas või kes vajavad kõrvalist abi. Vanadus võib kaasa tuua
valusaid küsimusi: “Milleks mind veel vaja on? Miks Jumal
mind juba koju ei kutsu?” Mõelgem iidsetele puudele. Nende
võrad sirutuvad taeva poole ja panevad meid üles vaatama.
Jumal kasutab ka eakaid inimesi, kes meenutavad meile Looja
armastust inimkonna vastu.
Alvin E. Trucano (Nebraska, USA)