Uus loodu

Mul on kodus lemmikkoht, kus veedan aega Piiblit lugedes ja palvetades. See on köögi kõrval asuv kamina ja mitme aknaga tuba, kust saan rahulikult ümbritsevat loodust jälgida – mände tuules kõikumas, linde toitu otsimas ja vahel hirve jalutamas. Sealt paistab taevas, milles liiguvad hommikuti pidevalt kuju muutvad pilved, mis räägivad Jumala loomistööst ja loodu uuendamisest. Minu vana olemus on möödunud ja uus on sündinud. Ma suren iga päev oma isekale minale, mis püüab elada oma jõust ja väest. See pole kunagi lihtne ja minu elu on võitlus. Ma pole veel see, kes peaksin olema, kuid tänu Jumalale pole ma enam endine. Jumala imeline arm ja muutev vägi muudab mind üha enam Kristuse sarnaseks.