Parim kuulaja

Minu ratsahobune Norman oli ligi aasta sõbra hoole all. Suve saabudes hakkasin hobusest puudust tundma. Mul oli saanud kombeks talle kõrva sosistada ja oma elust ja mõtetest rääkida. Kuna Norman polnud mind kuulamas, siis mõistsin, et õigem on kõike elus toimuvat Jumalaga jagada. Jumal oli alati olnud minu kõrval ja valmis kuulama. Ma vajasin elus muutust – sain ristitud ja otsustasin Kristust järgida. Olen veendunud, et Püha Vaim juhib mu samme, kui kuulan tema sosistamist. Ma pole täiuslik inimene, kuid ma püüan õppida, usus kasvada ja olla sügavamas osaduses Jumalaga.