Palvevastus
Lugege Apostlite teod 8:26-38
Issanda ingel rääkis aga Filippusele: „Tõuse ja mine lõuna poole seda teed, mis läheb Jeruusalemmast alla Gaza poole! See on tühermaa.” Ja Filippus tõusis ning läks. Ja vaata, üks Etioopia eunuhh, etiooplaste kuninganna kandake võimukandja, kes valitses kogu ta varanduse üle, oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama. (Apostlite teod 8:26-27)
Olen vanglas ja tegelen peamiselt maalimisega. Lõpetasin ühe oma pildi ja palvetasin: “Jumal, tänan Sind inspiratsiooni eest. Kellele peaksin selle maali kinkima?” Mulle meenus mu oma õde, kes oli ateist. Kui keegi juhtus usust rääkima, hakkas õde kohe silmi pööritama. Otsustasin Jumala märguannet tähele panna ja saatsin pildi koos kirjakesega õele. Selgitasin, et pidin seda tegema Jumala korraldusel. Nädalaid hiljem sain vastuse. Õde kirjutas, et oli just Jumalalt märki palunud ning umbes tund hiljem saabuski minu kingitus. See oli palvevastus, mis pani ta nutma ning oma südame Jumalale avama.
Õde oli minule palvevastuseks. Jumala juhtimisel ristusid meie palved ja muutsid me mõlema elu. Küsin sageli endalt, mis kasu on Jumalal minusugusest? Olen oma patte kahetsenud, kuid ometi võitlen alaväärsustundega. Õe kiri oli kinnituseks, et Jumal saab kasutada Kristuse Ihu iga liiget, ka mind ja mu õde.
George T. Wilkerson (Põhja-Carolina, USA)