Lepitus
Lugege Efeslastele 6:1-4
…aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi. (Jesaja 40:31)
Lapsepõlves tundsin puudust isast, kes ei elanud meiega koos. Hirm saada hüljatud jäi kauaks takistama normaalsete tütre-isa suhete loomist. Hakkasin palvetama, et saada selgust vanemate austamise ja andestuse osas. Minus oli palju negatiivsust. Võimetus andestada takistas palvevastuste saamist. Võtsin palju kordi kätte telefoni, kuid ei suutnud helistada. Hiljem hakkasin palvetama, et saada selgust vanemate austamise ja andestuse osas. Tahtsin olla kindel, et helistan isale õigel ajal, samas kartsin hiljaks jääda. Oli möödunud palju aastaid ja meie mõlema elus oli palju toimunud. Ma ei tahtnud jääda ilma võimalusest oma tunnetest rääkida ning tegin viimaks kõne. Meie viimasest kohtumisest oli möödunud 34 aastat. Nüüd oleme pea iga päev ühenduses ja meie suhe on pidevalt paranenud. Oleme mõlemad tänulikud Jumalale elumuutva väe eest, mida oleme kogenud. Jumalal on tõepoolest meelevald teha kõik uueks.
Scoie Green (Texas, USA)