Hirm

JAGA FACEBOOKIS

Lugege 4. Moosese raamat 13:26-33

Aga mehed, kes olid käinud koos temaga, ütlesid: „Me ei või minna selle rahva vastu, sest ta on meist vägevam.” (4. Moosese raamat 13:31)

Olin mitu nädalat valmistanud ette sõnavõttu naiste konverentsil, kuid nüüd oli mu julgus kadunud. Peas vasardasid küsimused: “Mis saab siis, kui ajan kõik segi? Järsku ma ei meeldi neile?” Pidin endale kinnitama, et teen seda Jumala kutsel ja mul pole põhjust hirmu tunda. Palusin julgust ja usku, et Tema ise seisab kõnepuldis minu kõrval. Hirm võib olla halvav. Mooses saatis Jumala käsul maakuulajad tõotatud maale. Tagasi tulles kirjeldasid nad imeliselt viljakat maad, kus elab vägev rahvas, kelle ees nad tundsid hirmu. Miks käskis Jumal maakuulajad välja saata? Ehk pandi iisraellaste usk proovile? Tõotused saavad täituda üksnes siis, kui usk ületab hirmu. Iisraeli rahvas ei suutnud Jumalat usaldada. Kus on meie usk, kui meid haarab hirm? Kas loodame Jumala abile või keskendume oma puudulikkusele? Kui mõtleme kõigile Jumala tegudele meie elus, siis annab see julguse usus edasi minna.

Karen Foster (California, USA)

PALVE:
Armas Issand, kui oleme hirmust halvatud, siis aita meid mõista, et võid teha suuremaid asju kui oskame oodata. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Hirmu tundes palun julgust ja usaldan Jumalat.

PALVE TULIPUNKT:
NEED, KES KARDAVAD KÕNELEDA

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.