Käsikäes

Ma jalutan vahel oma abikaasaga käest kinni hoides. Oleme olnud abielus 43 aastat ja armastame endiselt teineteist. See teineteisele kuulumise žest pole jäänud kõrvalseisjatele märkamatuks. Oleme sageli kogenud positiivset reaktsiooni. Kord peatus meie juures koguni üks auto ja juht teatas, et meid on armas vaadata. Kas see on tõesti nii erakordne, et eakad inimesed teineteisest hoolivad? Kui mõtlen oma suhtele Jumalaga, kas inimesed märkavad minu armastust ja Kristusele kuulumist? Kas olen seda armastust väljendanud suheldes hädasolijatega? Jumalale kuulumine väljendub selles, et käitume igas olukorras Jeesuse eeskujul. „Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.“ (Rm 8:38-39)