Udu
Lugege 2. Kuningate 6:8-17
Ja Eliisa palvetas ning ütles: „Issand, tee ometi ta silmad lahti, et ta näeks!” Ja Issand tegi poisi silmad lahti ja too nägi, ja vaata, mägi oli täis tuliseid hobuseid ja vankreid ümber Eliisa. (2. Kuningate 6:17)
Mäletan üht hommikut, kui meie piirkond oli mattunud tihedasse uttu. Kui pärast ärkamist aknast välja vaatasin, ei näinud ma isegi naabermaja seina, mis oli vaid 7 m kaugusel. Udu hajus alles mitu tundi hiljem ja maailm muutus taas selgeks.
Olen vahel tundnud, nagu elaksin udus. Selle põhjuseks on olnud ebakindlus, suhteprobleemid ja kaotusevalu. Kuigi tean, et Jumal on alati lähedal, ei suuda ma alati tema nägu näha. Eliisa poisi usk oli samuti udune. Ta kartis oma elu pärast ja sattus paanikasse, seevastu Eliisa usk võimaldas tal näha ja teada Jumala sõjavägede kohalolu. Tema palve peale poisi silmad avati ja ta nägi tegelikkust. Jumal on alati lähedal, ka siis, kui meil on raske seda näha ja tema abisse uskuda.
Lori Hatcher (Lõuna-Carolina, USA)