Ülestõusmispüha

Meie maja taga asuvalt terrassilt avaneb vaade järvele. Kui päike paistab, särab järvepind peegelduva valguse käes. Ülestõusmispüha hommikul oli järv mattunud paksu uduvaiba alla ja veepinda polnud näha. Kui päike tõusis ja õhk soojemaks muutus, hakkas udu järkjärgult hajuma ja viimaks ilmus päikesevalguses sätendav järvepind taas nähtavale. Udu peab alati taganema soojendava päikesevalguse ees. Eriti tähendusrikas oli see vaatepilt ülestõusmispäeva hommikul. Jeesus andis meile elu, nagu oleks udu meie kohalt kadunud ja Kristus ise nähtavale ilmunud. Ta elab meis ja me võime tema valgust maailmale peegeldada. Koos hauakivi eemaldamisega saabus võit patu ja surma üle. Päikesesoojuse ees ei jää udu püsima, Jumala armastuse ees Kristuses on patt ja surm väe kaotanud. Jeesus on üles tõusnud!