Võidujooks

Meie ümbruskonnas korraldati piknik, mille päevakorras oli ka võidujooks koos partneriga. See oli mõeldud eelkõige lastele, kuid lapsevanematena otsustasime koos vennaga samuti jõudu proovida. Minu parem jalg seoti kokku venna vasakuga ning me asusime stardijoonele. Meil õnnestus samme sünkroniseerida ja püsti jääda, mis andis meile esikoha. Ootasime ovatsioone, kuid keegi ei pööranud meile tähelepanu. Kõigi vanemate silmad olid pööratud oma laste suunas, et neid ergutada. Kuna meie vanemad olid juba siit ilmast lahkunud, et saanudki me aplausi. Tänane tekst tuletab mulle alati meelde, et meiega on alati taevane Isa, kes meid jätkuvalt armastab ja ergutab. Kui meil pole enam maiseid vanemaid meie edusammude peale aplodeerimas, on Jumal alati meie teekonda jälgimas ja meid julgustamas.