Jumala heldus

Talv oli olnud meie piirkonnas väga kuiv, kuid viimaks saime natuke vihma. Sellest piisas, et anda meie aiale uus väljanägemine. Kõik muutus roheliseks ja värskeks, taimed sirutasid end välja. Mõne päeva pärast märkasin meie peenarde vahel oleva aiatee sillutuskivide vahel salatitaimi tärkamas. Kivid olid vihmaveest niisked ning nende vahele sattunud seemned ärkasid ellu. Kuivuse tõttu ei lootnud ma näha salati tärkamist, kuid nüüd olin Looja imelise ja küllusliku loomingu tunnistajaks. Jumala kingitused ei saabu alati korrapärases reas ja õiges kohas, nagu peenrataimed. Olen kogenud seda, et vahel ilmuvad nad väga ootamatus kohas ja taas on Jumal võimeline meid üllatama ja rõõmustama.