Leinates koos leinajatega

Lugege Johannese 11:32-44

Rõõmustage rõõmsatega, nutke nutjatega!

Rooma 12:15
Minu noorimal tütrel Katie’l oli lemmikrott nimega Chewy. Ühel päeval läks Chewy kõige liha teed ja suri. Ma ei olnud seda rotti kunagi eriti armastanud, kuid ei unusta kunagi seda kurbust ja hirmu Katie näol, kui ta tol päeval minu juurde tuli ja nuttis: “Issi, minu meelest on Chewy surnud!” Ta oli kogenud üht kõige valusamat elureaalsust, oma kalli looma surma.

Ma võtsin Katie’l ümbert kinni, kui ta oma väikese sõbra surma pärast nuttis. Katsetes teda lohutada oleksin ma võinud kasutada sõnu: “Kallis, see oli vaid rott. Ma tean, et mõned inimesed armastavad neid.” Või julgustussõnu: “Küll sa sellest üle saad. Sa oled mul tubli.” Või tsiteerida piiblisalmi: “Katie, Jumal laseb kõik heaks tulla” (vaadake Rooma 8:28). Selle asemel surusin ma Katie enda ligi, silitasin tal õrnalt pead ja nutsin koos temaga. Kui me kõigepealt ei paku lohutust, siis osutuvad meie loogilised julgustussõnad ja kirjakohtade lugemine tühisteks. Jeesus ütles, et leinajaid tuleb lohutada. Kui me ei anna inimestele aega leinamiseks, siis võime me oma püüdlustega valu vähendada kogemata takistada tervenemisprotsessi.

Kuigi Jeesus teadis, et Laatsarus äratatakse üles, leinas ta koos Laatsaruse perekonna ja sõpradega. Tegelikult Jumala Poeg nuttis koos nendega! Jumal tunneb meile kaasa. See, mis teeb haiget meile, teeb haiget ka Jumalale. Jeesus leinas koos leinajatega ja kutsub ka meid seda tegema.

Palve

Kaastundlik Jumal, õpeta meid tundma kaasa kannatajaile, et Sina võiksid tuua tervenemise, mida nad vajavad. Aamen.

Päeva mõtisklus

Oma kaotuste leinamine on vajalik samm Jumala lohutuse vastuvõtmise suunas.

Palve tulipunkt

Leinav laps

Johannese 11:32-44
Jeesus äratab Laatsaruse surnuist

32Kui nüüd Maarja jõudis sinna, kus oli Jeesus, langes ta teda
nähes ta jalge ette maha ja ütles talle: "Issand, kui sina oleksid
olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud."
33Kui nüüd Jeesus nägi teda ja temaga kaasa tulnud juute nutmas,
ärritus ta vaimus ja võpatas
34ja ütles: "Kuhu te olete ta pannud?" Nad ütlesid talle:
"Issand, tule ja vaata!"
35Jeesus nuttis.
36Siis juudid ütlesid: "Vaata, kuidas ta teda armastas!"
37Aga mõned nende seast ütlesid: "Kas see, kes on avanud pimeda
silmad, ei oleks suutnud teha, et ka tema poleks surnud?"

38Siis Jeesus ärritus eneses taas ja tuli haua juurde. Aga see oli koobas
ja kivi oli selle peal.
39Jeesus ütles: "Tõstke kivi ära!" Surnu õde Marta ütles talle:
"Issand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev."
40Jeesus ütles talle: "Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid,
näeksid sa Jumala kirkust?"
41Siis nad veeretasid kivi ära. Aga Jeesus tõstis silmad üles ja
ütles: "Ma tänan sind, Isa, et sa oled mind kuulnud.
42Mina küll teadsin, et sa kuuled mind alati, kuid ma ütlesin
seda minu ümber seisva rahvahulga pärast, et nad võiksid uskuda, et
sina oled minu läkitanud."
43Ja seda öelnud, hõikas ta valju häälega: "Laatsarus, tule
välja!"
44Surnu tuli välja, jalad ja käed mähistega mähitud, ja ta silmade
ümber oli seotud higirätik. Jeesus ütles neile: "Päästke ta lahti
ning laske tal minna!"

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.