Ebaloogiline and

Lugege 1. Kuningate 17:8-16

Ja temale tuli Issanda sõna, kes ütles: “Võta kätte, mine Sareptasse, ja ela seal! Vaata, ma olen käskinud ühte lesknaist seal sind toita.”

1. Kuningate 17:8-9
Kerge on anda, kui meil on palju. Kui meil on palju raha, aega, energiat või varandust, siis on kergem anda oma jõukusest kui siis, kui me peame ohverdama. Miks ma pean uskuma Jumalat, kui mul jääb veel palju järele? Sarepta lesknaine oli hoopis teistsuguses olukorras. Eelija küsis naiselt tema viimase toidu, mille ta kavatses koos pojaga ära süüa enne, kui nad surevad. Kuid Eelija kinnitas naisele, et kui ta annab ära oma viimase toidu, siis kannab Jumal tema eest hoolt. Teda kutsuti üles uskuma, et sellest tuleb talle kasu. Naine tegigi seda ja Jumal kandis tema eest hoolt.

Raske on anda, kui me oleme puuduses, väsinud või mures. Kuid Jumal kannab meie eest hoolt ka siis, kui tundub, et andmine on ebaloogiline. See lesknaine ei mõistnud, miks ta peab oma viimase toidu ära andma. Kuid ta usaldas pigem Jumalat kui oma arusaamist.

Jumal armastab meid ega jäta meid ilma sellest, mida vajame. Kui me kuuleme Jumala kutset, siis võime kindlalt sõna kuulata.

Palve

Ustav andja, aita meid meelsasti anda, kui me Sinusse usume. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kui me kuuletume Jumalale, siis avame me ukse imetegudele.

Palve tulipunkt

Üksikvanemad

1. Kuningate 17:8-16
Eelija ja Sarepta lesknaine

8Ja temale tuli Issanda sõna, kes ütles:
9"Võta kätte, mine Sareptasse, mis kuulub Siidonile, ja ela seal!
Vaata, ma olen käskinud ühte lesknaist seal sind toita."
10Ja ta võttis kätte ning läks Sareptasse. Ja kui ta jõudis linna
värava juurde, vaata, siis oli seal üks lesknaine puid korjamas. Ja
ta hüüdis teda ning ütles: "Too mulle ometi pisut vett mõne nõuga, et
saaksin juua!"
11Ja kui naine läks vett tooma, siis ta hüüdis temale järele ning
ütles: "Too mulle ka paluke leiba!"
12Aga naine vastas: "Nii tõesti kui Issand, su Jumal, elab, ei ole
mul kakukestki, vaid ainult peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusis.
Vaata, ma olen korjanud paar puutükki, ja ma lähen ning valmistan
midagi enesele ja oma pojale, et saaksime veel süüa, enne kui sureme."
13Siis ütles Eelija temale: "Ära karda! Mine tee, nagu sa oled
öelnud! Aga esmalt valmista sellest mulle pisike kook ja too see
minule! Pärast valmista enesele ja oma pojale!
14Sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Jahu ei lõpe vakast ja
õli ei vähene kruusist kuni päevani, mil Issand annab maale vihma."
15Ja naine läks ning tegi Eelija sõna järgi. Ja temal, samuti
Eelijal ja naise perel oli süüa kauaks ajaks:
16jahu ei lõppenud vakast ja õli ei vähenenud kruusist Issanda
sõna peale, nagu ta Eelija läbi oli öelnud.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.