Emaarmastus

Lugege 1. Korintose 13:1-13

Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte.

Jesaja 49:15
Ema rääkis mulle, et vastsündinuna magasin ma kogu päeva. Õhtul ärkasin ma üles ja olin kogu öö ärkvel. Ainus viis, kuidas ema sai mind rahustada, oli see, ta hoidis mind süles. Nii pidi ema kogu öö üleval olema. Tema tervis halvenes, kuid sellegipoolest kandis ta alati minu eest hoolt. Tema armastusel ei olnud piire.

40 aastat hiljem veetsin ma unetuid öid, hoolitsedes enneaegsete eest, kes oma elu eest võitlevad. Ma töötan enneaegsete laste palatis öövahetuses. Seal näen ma Jumala armastust selles armastuses, mida vanemad tunnevad oma laste vastu. Kui ma meenutan oma ema ohverdavat armastust, kui ma hoolitsen nende õrnade vastsündinute eest ja näen vanemate armastust oma laste vastu, siis mõistan ma paremini Jumala armastust meie vastu.

Tänu Jeesusele Kristusele, Jumala suurele kingitusele inimkonnale, on meil elu. Kui ma meenutan oma ema ohverdavat armastust, kui ma hoolitsen nende õrnade vastsündinute eest ja näen vanemate armastust oma laste vastu, siis mõistan ma paremini Jumala armastust meie vastu.

Palve

Sina võtad meid sülle nagu armastav ema. Aita meid Sinu lakkamatus hoolitsuses leida rahu ja kinnitust. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumala armastus ei tunne piire.

Palve tulipunkt

Need, kes hoolitsevad enneaegsete eest

1. Korintose 13:1-13
Armastuse ülemlaul

1
Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli,
aga mul ei oleks armastust,
siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.

2Ja kui mul oleks prohvetianne
ja ma teaksin kõiki saladusi
ja ma tunnetaksin kõike
ja kui mul oleks kogu usk,
nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta,
aga mul ei oleks armastust,
siis poleks minust ühtigi.

3Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin
ja kui ma oma ihu annaksin põletada,
aga mul ei oleks armastust,
siis ma ei saavutaks midagi.

4Armastus on pika meelega,
armastus hellitab,
ta ei ole kade,
armastus ei kelgi ega hoople,

5ta ei käitu näotult,
ta ei otsi omakasu,
ta ei ärritu.
Ta ei jäta meelde paha,

6tal ei ole rõõmu ülekohtust,
aga ta rõõmustab tõe üle.

7Ta lepib kõigega,
ta usub kõike,
ta loodab kõike,
ta talub kõike.

8Armastus ei hääbu kunagi.
Olgu ennustused - need kõrvaldatakse,
olgu keeled - need vaibuvad,
olgu tunnetus - see lõpeb ära.

9Sest poolikult me tunnetame
ja poolikult me ennustame,

10aga kui tuleb täielik,
siis kõrvaldatakse poolik.

11Kui ma olin väeti laps,
siis ma rääkisin nagu väeti laps,
mõtlesin nagu väeti laps,
arutlesin nagu väeti laps.
Aga kui ma sain meheks,
jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.

12Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist,
siis aga palgest palgesse.
Praegu ma tunnetan poolikult,
siis aga tunnetan täiesti,
nagu minagi olen täiesti tunnetatud.

13Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm,
aga suurim neist on armastus.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.