Jumala riietatud

Lugege 1. Moosese 2:21-3:21

Ja Issand Jumal tegi Aadamale ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga.

1. Moosese 3:21
Paljud meist kasvasid üles, kuuldes lugu Aadamast ja Eevast Eedeni aias. Me mäletame, kui solvunud ja vihane oli Jumal, kui mees ja naine kuulasid madu ja polnud Jumalale sõnakuulelikud. Keelatud vilja ja kurja ahvatluse tõttu oli Jumal, kes meid lõi, meie eest hoolitses ja meile imelise kodu andis, kõrvale lükatud.

Kuigi inimkond oli loodud lootma Jumalale oma olemasolu eest, valisime tee, mis oli vastupidine Jumala omale. Jumal oli põhjusega pahane mehele, naisele ja maole ning igaüks sai karmi karistuse, mida me kanname isegi tänapäeval. Kujutage ette, kui haavatud ja häbistatud pidid Aadam ja Eeva ennast oma alastuses tundma! Ja kujutage ette, kuidas nad end peitsid, kuigi vaid mõni tund varem ei olnud nad hirmu tundnud.

Aastaid pärast selle loo lugemist adusin, et 1. Moosese 3:21 on Jumala võimas kinnitus, et ta armastab meid ka nüüd. Suur Looja Jumal “tegi ... nahkriided ning pani neile selga.” Me võime Jumalale haiget teha ja teda mitte kuulata, kuid Jumal armastab meid sellegipoolest, pannes meid riidesse ja rahuldades meie vajadusi.

Palve

Suur Looja, me täname Sind, et Sina jätkad endiselt meie eest hoolitsemist, isegi kui me Sulle pettumust valmistame. Aita meid otsida Sinu teed ja vältida kiusatust. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal on ustav ja armastav ka siis, kui meie seda ei suuda.

Palve tulipunkt

Keegi, kelle elus on ebaõnnestumisi

1. Moosese 2:21-3:21
Aadam ja Eeva

21Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese
peale ja see jäi magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest
ning sulges selle aseme taas lihaga.
22Ja Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta
inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde.
23Ja Aadam ütles:

"See on nüüd luu minu luust
ja liha minu lihast.
Teda peab hüütama mehe naiseks,
sest ta on mehest võetud!"

24Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning
hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!
25Ja nad olid mõlemad alasti, Aadam ja tema naine,
ega häbenenud.

1Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal,
kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: "Kas Jumal
on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia
puust?"
2Ja naine vastas maole: "Me sööme küll rohuaia
puude vilja,
3aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal
öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te
ei sureks!"
4Ja madu ütles naisele: "Te ei sure, kindlasti
mitte,
5aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest
sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks,
tundes head ja kurja."
6Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see
tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see
pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning
andis ka oma mehele, ja tema sõi.
7Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad
tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku
ning tegid enestele põlled.

8Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes
rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja
tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude
keskele.
9Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale:
"Kus sa oled?"
10Ja tema vastas: "Ma kuulsin su häält rohuaias
ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese
ära."
11Siis ta küsis: "Kes on sulle teada andnud, et
sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind
keelasin söömast?"
12Ja Aadam vastas: "Naine, kelle sa mulle kaasaks
andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin."
13Ja Issand Jumal küsis naiselt: "Miks sa seda
tegid?" Ja naine vastas: "Madu pettis mind, ja ma sõin."
14Siis Issand Jumal ütles maole:

"Et sa seda tegid, siis ole sa neetud
kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas!
Sa pead roomama oma kõhu peal
ja põrmu sööma kogu eluaja!

15Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele,
sinu seemne ja tema seemne vahele,
kes purustab su pea,
aga kelle kanda sa salvad."

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.