Jumala armastusest toitudes

Lugege Luuka 7:36-50

Me armastame, sest tema on meid enne armastanud.

1. Johannese 4:19
Kui me tavaliselt võtame istet tänusöömaajaks, siis oleme tänulikud meie ees oleva toidu eest. Eriti kehtib see vangide kohta, sest me mõtleme (ja räägime) palju toidust. Kuid eile, kui ma laua taha istusin, tabas mind alaväärtustunne. Ma olen vanglas mõrva pärast, sellegipoolest on mu kandikul rikkalikult toitvat rooga, samal ajal kui paljud süütud kogu maailmas nälgivad. Süü- ja häbitundest tekkis mul kiusatus kandik eemale lükata. Kuid minu kõrvalistuja ütles särava naeratusega: “Kas pole see toit vaimustav? Köögitöölised pidid selleks palju vaeva nägema.”

Ma vaatasin toitu uue pilguga. See toit ei olnud valmistatud lihtsalt minu jaoks, vaid kokkadel oli rõõm seda teha. “Selline ongi Jumala armastus minu vastu,” mõtlesin ma, kui nautisin kalkunit, kaht liiki kartuleid, värskelt küpsetatud leiba, täidist, kastet ja magustoitu. Selle eine ajal sain tõeliselt teadlikuks Jumala armastuse rikkalikust heldusest ja olin selle eest tänulik.

Palve

Tänu Sulle, Isa, et Sa armastasid meid ammu enne, kui me õppisime Sind tundma. Tänu Sulle suurte andestusja armuportsjonite eest, mida Sa meile iga päev annad. Tänu Sulle, et Sa toidad meid nii rikkalikult oma Sõnaga. Aamen.

Päeva mõtisklus

Iga päev toitume Jumala heldusest.

Palve tulipunkt

Kokad ja nende abilised

Luuka 7:36-50
Patune naine võiab Jeesuse jalgu

36Aga üks variseridest palus teda enda poole sööma. Ja
Jeesus läks variseri kotta ja istus lauda.
37Ja vaata, linnas oli keegi patune naine, ja kui see sai teada,
et Jeesus istub variseri majas lauas, tõi ta alabasterriista mürriõliga
38ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema
jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema
jalgu ja võidis neid mürriõliga.
39Aga kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles
ta endamisi: "Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes
ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune."
40Jeesus aga ütles talle: "Siimon, mul on sulle midagi ütelda!"
Tema lausus: "Räägi, Õpetaja!"
41"Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast: üks oli võlgu viissada
teenarit, teine viiskümmend.
42Aga kuna neil ei olnud maksta, siis ta kustutas nende mõlema
võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?"
43Siimon vastas: "Ma arvan, et see, kellele ta rohkem kinkis."
Jeesus ütles talle: "Sa otsustasid õigesti."
44Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: "Kas sa näed seda
naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett,
tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.
45Sina ei andnud mulle tervituseks suud, aga tema ei ole sest
ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgu suudlemast.
46Sina ei võidnud mu pead õliga, tema aga on võidnud mu jalgu mürriõliga.
47Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud,
sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see
armastab pisut."
48Aga naisele ta ütles: "Sinu patud on sulle andeks antud!"
49Siis need, kes istusid Jeesusega ühes lauas, hakkasid iseeneses
mõtlema: "Kes on tema, kes ka patte andeks annab?"
50Aga tema ütles naisele: "Sinu usk on sind päästnud, mine
rahuga!"

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.