Jumala arm

Lugege Joona 4:1-11

Aga Issand küsis: “Kas sul on õigus vihastada?”

Joona 4:4
Enne kui ma õppisin piiblitunnis Joona raamatut, mõtlesin, et tunnen seda juba väga hästi. Joonat kästakse jutlustada Niineve linnas, kuid ta ei vasta Jumala kutsele, veedab kolm päeva suure kala kõhus ja läheb siis lõpuks Niinevesse. Joona jutluse peale Niineve elanikud hakkavad Jumalasse uskuma, kahetsevad pattu ning Jumal säästab nad hävingust. Seda osa ma mäletasin, kuid jätsin kahe silma vahele Joona vastuse. Niineve oli Iisraeli vaenlane ja Joona oli Jumala peale vihane, sest Jumal tahtis seda linna ja selle elanikke säästa.

Kui sageli oleme nagu Joona? Me palume Jumalalt armu ja kaastunnet enda, oma pereliikmete ja sõprade vastu ning ootame, et Jumal seda ilmutaks. Kui aga Jumal näitab halastust teiste, eriti nende vastu, keda me võime pidada vaenlaseks, siis on meil raske seda omaks võtta. Meile ei meeldi tunnistada, et mitte keegi meist ei ole elanud Jumala eeskuju järgi. Üks õppetundidest Joona loos on olla tänulik, et meil on “armuline ja halastaja Jumal, pika meelega ja rikas heldusest” (Joona 4:2).

Palve

Kallis Jumal, aita meid teistele edasi anda halastust ja armastust, mida Sa oled meile näidanud. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumala arm on kõigi jaoks, kes seda otsivad, ükskõik, kas see mulle meeldib või mitte.

Palve tulipunkt

Meie vaenlased

Joona 4:1-11
Joona meelepaha ja Issanda arm

1Aga see oli Joonale väga vastumeelt ja ta viha süttis põlema.
2Ja ta palus Issandat ning ütles: "Oh Issand! Eks olnud see minugi
sõna, kui ma olin alles kodumaal? Sellepärast ma tahtsingi eelmisel
korral põgeneda Tarsisesse, sest ma teadsin, et sina oled armuline ja
halastaja Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ja et sa kahetsed
kurja.
3Seepärast, Issand, võta nüüd ometi minust mu hing, sest mul on
parem surra kui elada!"
4Aga Issand küsis: "Kas sul on õigus vihastada?"

5Siis Joona läks linnast välja ja asus ida poole linna; ta tegi
enesele sinna lehtmajakese ja istus selle varjus, et näha, mis linnaga
juhtub.
6Ja Issand Jumal käskis kiikajonipuul kasvada Joona
kohale ja olla ta peale varjuks ning päästa ta tema vaevast. Ja Joona
rõõmustas väga kiikajonipuu pärast.
7Aga järgmise päeva koites saatis Jumal ussi, kes näris
kiikajonipuud, nõnda et see kuivas.
8Ja kui päike tõusis, saatis Jumal kõrvetava idatuule ja
päike pistis Joonat pähe, nõnda et ta oli minestamas; siis ta palus
enesele surma ja ütles: "Mul on parem surra kui elada!"

9Aga Jumal küsis Joonalt: "Kas sul on õigus vihastada kiikajonipuu
pärast?" Tema vastas: "Küllap mul on õigus vihastada surmani."
10Siis ütles Issand: "Sina tahaksid armu anda kiikajonipuule, mille
kallal sa ei ole näinud vaeva ja mida sa ei ole kasvatanud, mis ühe
ööga sündis ja ühe ööga hukkus,
11aga mina ei peaks armu andma Niinevele, sellele suurele linnale,
kus on enam kui kaksteist korda kümme tuhat inimest, kes ei oska
vahet teha oma parema ja vasaku käe vahel, ja kus on palju loomi!"

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.