Kas keegi kuulab?

Lugege Markuse 9:14-29

Otsekohe hüüdis lapse isa: “Ma usun, aita mind mu uskmatuses!”

Markuse 9:24
Ma olin pidevalt palvetanud meie perekonda ja mind rusuvate narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamise, mure ja depressiooni pärast. Kuid kas Jumal tegelikult kuulas mind? Ma hakkasin Jumalas pettuma ja järk-järgult lõpetasin palvetamise. Selle asemel hakkasin lohutuse saamiseks pöörduma sõprade poole. Nad toetasid mind väga, kuid ma teadsin, et midagi mu elus puudub. Ma mõtlesin taas palvetamisest. Võib-olla ei oodanud palve kiiret lahendust mu probleemile, vaid pigem usaldamist, et Jumal teeb tööd ja toob meid võidukalt raskustest välja. Jumala vastust kuuldes tegin ma teadliku otsuse tulla taas Jumala juurde ja jääda talle avatuks.

Veidi hiljem elas me pere läbi suurima kaotuse – meie noorim poeg sooritas enesetapu. Kuigi mul oli sõpradele valmis standard-vastus, ei olnud mul Jumalale mingeid sõnu pakkuda. Talle sain ma anda ainult oma purunenud südame. Mulle aga pakkus Jumal vastu tema enda kurbusetunde. Jumal ei pakkunud kiireid vastuseid ega sundinud mind rääkima. Me lihtsalt vaikisime. See oligi palve.

Palve

Issand, aita meid hoida tugevasti kinni oma usust ka siis, kui tunneme, et Sina oled kaugel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal on lähedal isegi meie valusas vaikuses.

Palve tulipunkt

Perekonnad, kelle liige on sooritanud enesetapu

Markuse 9:14-29
Jeesus tervendab langetõbise poisi

14Ja kui nad tulid jüngrite juurde, nägid nad suurt
rahvahulka nende ümber ja kirjatundjaid jüngritega vaidlemas.
15Niipea kui rahvahulk Jeesust nägi, olid nad kõik väga
hämmastunud, jooksid tema juurde ja tervitasid teda.
16Ja Jeesus küsis neilt: "Miks te vaidlete nendega?"
17Keegi rahva hulgast vastas talle: "Õpetaja, ma tõin sinu
juurde oma poja, kellel on keeletu vaim,
18ja kus tahes see teda tabab, paiskab see ta maha ja siis
mu poeg ajab vahtu suust ja kiristab hambaid ja kangestub.
Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad ajaksid selle välja, ent nad
ei suutnud."
19Aga tema vastas neile: "Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma
pean teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla?
Tooge ta minu juurde!"
20Ja nad tõid ta Jeesuse juurde ja Jeesust nähes raputas
vaim kohe poissi ja poiss kukkus maha ja vähkres vahtu suust
ajades.
21Ja Jeesus küsis tema isalt: "Kui kaua see juba
temaga nõnda on?" Aga tema ütles: "Lapsest saadik,
22ja see vaim on teda sageli visanud ka tulle ja vette, et teda
hukata. Aga kui sa midagi võid - tunne meile kaasa ja aita
meid!"
23Aga Jeesus ütles talle: "Sa ütled: Kui sa võid! Kõik on
võimalik sellele, kes usub."
24Otsekohe hüüdis lapse isa: "Ma usun, aita mind mu
uskmatuses!"
25Aga kui Jeesus nägi, et rahvahulk kokku jookseb,
sõitles ta rüvedat vaimu: "Sina keeletu ja kurt vaim,
ma käsin sind, mine temast välja ja ära tule kunagi enam tema
sisse!"
26Ja vaim läks välja kisendades ja teda üha raputades ning poiss
jäi otsekui surnuks, nii et paljud ütlesid, et ta on surnud.
27Aga Jeesus võttis poisi käest kinni, tõstis ta üles, ja
poiss tõusis püsti.

28Ja kui nad olid koju tulnud, küsisid ta
jüngrid temalt omavahel olles: "Miks meie ei suutnud seda välja ajada?"
29Ja Jeesus ütles neile: "See tõug ei lähe välja
millegi muu kui palvega."

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.