Aukartust sisendav Jumal

Lugege Laul 104:1-24

Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal.

Laul 46:11
Suure Kanjoni serval istumine vaimustas mind. Kanjon sirutus mu ees nii kaugele, kui pilk ulatus. Tundus, et sellel ei olegi lõppu. Vaikuses jälgisin, kuidas valgus peegeldus seinalt tagasi, moodustades punaseid, siniseid, lillasid ja kollaseid laike. Läheduses kõrgus sakiline kalju, mis peegeldas valgust idaküljele. Lumi sädeles kanjoniserval, kus vabisesid puud. Allpool nägin ma jõge läbi pragude ja lõhede tormamas.

Kui ma seal istusin, hüpnotiseeris mind teadmine, et see kõik on Jumala loodud. Kuid mu mõtted pöördusid, kui ma kuulsin oma südames sõnu: “Jätke järele.” Mind haaras ärevus: mured suhete, rahaasjade ja plaanide pärast. Kui ma aga vaatasin enda ees avanevat vaatepilti, kuulsin ma üle kanjoni kajavaid sõnu: “Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal.”

Jumal, kes kujundas selle kanjoni, on loonud sinu ja minu samasuguse hoolega. Kui me mõtiskleme Jumala suuruse üle, kes valvab kõige loodu üle, nii Suure Kanjoni kui meie üle, siis tundub, et vaikne aukartus on sellele ainus sobiv vastus.

Palve

Aukartust sisendav Jumal, vaigista me südant. Aita meid olla vait ja lubada Sinul kanda hoolt meie murede eest. Tänu Sulle, et oma suure universumi keskel hoolitsed Sa meie kõigi eest. Aamen.

Päeva mõtisklus

Universumi suuruses on igaüks meist hellalt Jumala armastavatel kätel.

Palve tulipunkt

Need, kes on mures

Laul 104:1-24
Maailma looja kiitus

1Kiida, mu hing, Issandat!
Issand, mu Jumal, sina oled väga suur,
austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.

2Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga,
sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba.

3Sa võlvid oma ülemad toad vete peale,
sa teed paksud pilved oma tõllaks,
sa sammud tuule tiibadel.

4Sa teed oma käskjalgadeks tuuled,
oma teenijaiks tuleleegid.

5Sa rajasid maa tema alustele,
nõnda et see ei kõigu
mitte iialgi ega igavesti.

6Ulgumerega kui rõivaga sa katsid tema,
mägede peal seisid veed.

7Sinu sõitluse eest nad põgenevad,
sinu äikese hääle eest nad pagevad.

8Mäed tõusevad,
orud vajuvad alla sinna paika,
mille sina neile oled rajanud.

9Sa oled seadnud piiri vetele,
millest nad üle ei lähe
ega tule tagasi katma maad.

10Sina saadad allikaist ojad jooksma;
need voolavad mägede vahel.

11Nad joodavad kõiki metsloomi;
metseeslid kustutavad seal oma janu.

12Taeva linnud asuvad elama nende äärde,
okste vahel nad teevad häält.

13Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest;
sinu tööde viljast toidab ennast maa.

14Sa lased tärgata rohu loomadele
ja orased inimeste tarbeks,
et tuua leiba välja maa seest

15ja veini, mis rõõmustab inimese südant;
õli, et panna tema pale läikima;
ja leiba, et kinnitada inimese südant.

16Issanda puud saavad toidust küllalt,
Liibanoni seedrid, mis ta on istutanud,

17kus linnud pesitsevad;
toonekurgedel on majad küpresside otsas.

18Kõrged mäed on kaljukitsedele,
kaljud mäkradele varjupaigaks.

19Ta on teinud kuu aegade näitajaks,
päike teab oma loojakut.

20Kui sa teed pimeduse, siis tuleb öö
ja kõik metsloomad roomavad välja.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.