Püha maa

Lugege Laul 95:1-7

Siis ta ütles: Ära tule siia, võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!”

2. Moosese 3:5
Oma kodust võime näha oma kiriku peaust. Varsti pärast seda, kui me siia kolisime, nägin ühel õhtul, et meie kirikust möödusid ehitustöölised. Nad tulevad lähedal asuvast külast ja enamik neist ei ole kristlased. Sellegipoolest seisatavad nad kõik kirikuvärava ees ja võtavad jalatsid jalast. Naised katavad pea traditsioonilise india sariga ja kummardavad aukartuses pea. Tundub, et see on nende igapäevane rutiin.

Nende nägemine pani mind mõtlema oma suhtumisest kirikusse. Kuigi ma sündisin ja kasvasin üles kristlikus peres, nägin ma kirikus Jumala kummardamise kohta ainult pühapäeviti või muude kiriku ürituste ajal. Muul ajal, kuigi ma möödusin kirikust sageli, ei tulnud ülistamine mulle kunagi meelde. Töömehed õpetasid mulle, et Jumala kummardamine ei ole piiratud ainult pühapäevaga ja kirik ei ole lihtsalt hoone. See on püha paik, mis tähistab elava Jumala kohalolu, keda tuleb iga päev kummardada.

Palve

Kogu maailma Jumal, me täname Sind, et Sina oled andnud meile koha, kus Sind kummardada. Aita meid iga päev Sind kummardada. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kuidas me näitame oma austust Jumala vastu?

Palve tulipunkt

Ehitustöölised

Laul 95:1-7
Kutse anda au Jumalale

1Tulge, hõisakem Issandale,
hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole!

2Tulgem tema palge ette tänamisega,
hõisakem temale kiituslauludega!

3Sest Issand on suur Jumal
ja suur kuningas üle kõigi jumalate.

4Tema käes on maa sügavused
ja tema päralt on mägede tipud.

5Tema oma on meri, sest tema on selle teinud,
ja tema käed on valmistanud kuiva maa.

6Tulge, kummardagem ja põlvitagem,
heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!

7Sest tema on meie Jumal
ja meie tema karjamaa rahvas
ja lambad, kes on tema käe all.
Täna, kui te kuulete ta häält,

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.