“Uued” sõbrad

Lugege Filipi 2:1-5

Teie vana eani ma olen seesama ja teie hallide juusteni ma kannan teid; mina olen teinud ja mina tõstan üles, mina kannan ja päästan.

Jesaja 46:4
Kui me vanadekodu kabelis oma vana sõbranna juurde läksime, olime kurvad, et ta meid ära ei tundnud. Võtsime istet ning ma võtsin ta käest kinni ja küsisin: “Kas sa Charlie ja Hazel Schrummi mäletad?” Ta nägu hakkas rõõmust särama. “Oi jaa, ma mäletan neid!” Olin veel kurvem, sest ta ei seostanud “neid” meiega.

Jumalateenistus algas vana tuttava ülistuslauluga. Jällegi muutus ta erksamaks, osutades sõnadele ja noogutades muusika taktis. Ta leidis selles toredas vanas ülistuslaulus lohutust. Äkki taipasin: pole tähtis, et ta meid enam ära ei tunne; tähtis on see, et ta vaim ärkas sellele, millele pidi – osadusele Kristusega.

Ta suudles meid hüvastijätuks. Me olime “uued” sõbrad, kes jagasid temaga kristliku armastuse tuttavat aaret. Olin õnnetu, et ma saanud temaga vestelda, kuid nüüd olin tänulik, et elav Vaim oli tulnud meile appi, lubades meil temaga suhelda. Ma adusin, et side, mida me Kristusesse uskujatena jagame, on pikem kui inimmälu.

Palve

Kallis Issand, me oleme tänulikud, et Kristusesse uskumise side on tugevam kui haigus või surm. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumala tundmine ühendab meid teiste usklikega nööriga, mida aeg ja muutused ei saa purustada.

Palve tulipunkt

Need, kes viivad hooldekodudes ülistust läbi

Filipi 2:1-5
Õhutus üksmeeleks

1Kui nüüd on mingisugune julgustus Kristuses, kui mingisugune
armastuse lohutus, kui mingisugune Vaimu osadus, kui mingisugune südamlikkus
ja kaastunne,
2siis tehke mu rõõm täielikuks sellega, et te mõtlete ühtmoodi,
et teil on sama armastus, et olete üksmeelsed ja ühtviisi mõtlejad
3ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate
alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast,
4nii et ükski ei pea silmas mitte ainult oma, vaid ka
teiste kasu.

Hümn Kristusele

5Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses:

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.