Kirjad Jumalale

Lugege Jeremija 30:1-11

Nõnda räägib Issand, Iisraeli Jumal, ja ütleb: kirjuta kõik sõnad, mis ma sulle olen rääkinud, enesele raamatusse!

Jeremija 30:2
Ma olin väga väsinud. Olin kogu öö viselnud ja keerelnud, tundes muret probleemi pärast, mida ma ei suutnud lahendada. Ma ei suutnud palvetada, sest mind vaevas hirm. Helises telefon. See oli mu sõbranna.

“Mis sa teed, kui sul on raske mure?” küsisin ma temalt.

“Ma kirjutan Jumalale kirju,” vastas ta. “Ma ei hoia midagi tagasi, ei hirmu, pinget, viha ega põletavat ärevust. Mu mõtted aeglustuvad ja Jumal aitab mul olukorda selgemini näha. Kirjutades pööran ma kogu olukorra Jumala ette. See on parim viis, kuidas ma saan palvetada. Ma saan kindla peale vastuse teadmises, et mind armastatakse ja Jumal näeb mind läbi. Mõnikord muutub lahendus ilmseks. Aeg-ajalt pean aga ootama. Igal juhul asendub mu ahastus rahuga ja hirm hajub.”

Palvetada saab mitmel moel. Mõnikord sõnadega, mõnikord kirjalikult, mõnikord isegi sõnadeta. Kui me aga keskendame oma mõtted Jumalale, võime olla kindlad, et meiega on Jumal, kes meid lohutab, juhib ja aitab.

Palve

Kallis Jumal, kui me tuleme Sinu juurde, siis palun kergenda me ahastusekoormat. Aamen.

Päeva mõtisklus

Ükskõik, kuidas me oma palveid väljendame, Jumal kuuleb ja vastab.

Palve tulipunkt

Kriisis olevad inimesed

Jeremija 30:1-11
Tõotus vangipõlve lõpetamiseks

1Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt; ta ütles:
2"Nõnda räägib Issand, Iisraeli Jumal, ja ütleb: Kirjuta
kõik sõnad, mis ma sulle olen rääkinud, enesele raamatusse!
3Sest vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma pööran oma
Iisraeli ja Juuda rahva vangipõlve, ütleb Issand, ja ma toon nad
tagasi maale, mille ma andsin nende vanemaile, ja nad pärivad
selle."

4Ja need on sõnad, mis Issand rääkis Iisraeli ja Juuda
kohta,
5sest nõnda ütleb Issand:

"Me oleme kuulnud hirmukisa;
on kartus, aga mitte rahu.

6Küsige ometi ja vaadake:
kas meesterahvas sünnitab?
Mispärast ma näen iga meest
käed puusas nagu sünnitajal naisel,
ja mispärast on kõik näod
muutunud kahvatuks?

7Häda! Sest see päev on suur,
sellesarnast ei ole.
See on Jaakobile ahastuse aeg,
aga ta päästetakse sellest.

8Ja sel päeval, ütleb vägede Issand, ma murran ikke su
kaelast ja kisun katki su köidikud; ja muulased ei pane neid
enam teenima,
9vaid nad teenivad Issandat, oma Jumalat, ja Taavetit, oma
kuningat, kelle ma neile tõstan.

10Aga sina, mu sulane Jaakob,
ära karda, ütleb Issand,
ja Iisrael, ära ehmu!
Sest vaata, ma päästan sind kaugelt
ja sinu soo nende vangipõlvemaalt.
Jaakob tuleb tagasi
ning elab rahus ja muretult,
ilma et keegi teda hirmutaks.

11Sest mina olen sinuga, ütleb Issand,
et sind päästa.
Ma teen lõpu kõigile rahvaile,
kelle sekka ma sind olen pillutanud.
Aga sinule ma ei tee lõppu:
ma karistan sind õiglaselt,
aga hoopis karistamata
ma sind küll ei jäta.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.