Kutse palvele

Lugege Rooma 14:4-12

Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina, miks sa paned oma venda pahaks? Kõik me ju astume Jumala kohtujärje ette.

Rooma 14:10
Ühel ilusal kevadpäeval jätsin ma lapsed kooli juurde ning hakkasin taevast ja lilli imetledes kodu poole jalutama. Mu meeldiv jalutuskäik katkes, kui ma pidin astuma ümber tänaval lamava kildudeks purunenud likööripudeli. “Uskumatu, mida inimesed teevad!” oli mu esimene mõte. “Neil pole mõistust. Lapsed käivad siin kogu päeva edasi-tagasi. Kas need inimesed teiste peale ei mõtlegi? Missugune inimene viskab tühja pudeli tänavale?”

Püha Vaim katkestas mu vaimse käratsemise. “Hea küsimus, Cathy. Missugused solvatud, murdunud südamega või ahistatud inimesed seda teeksid? Missugune solvang viiks inimese selleni, et ta tarbib avalikus kohas alkoholi ja viskab tühja pudeli tänavale?”

Ma sain aru, mida olin teinud. Kõnniteel sädelevatele klaasikildudele tagasi vaadates lõpetasin ma kohtumõistmise ja hakkasin hoopis pudeli tänavale visanud inimese eest palvetama. Iga kord, kui ma nüüd näen lõhutud pudelit, soditud seina, tänaval hulkuvaid lapsi, siis ei vaata ma seda enam kui võimalust hukka mõista, vaid kui kutset palvetada.

Palve

Jumal, me kõik oleme patused. Aita meid olla kaas-tundlikud ja palvetada nende eest, kes meid ärritavad või meie plaanidesse vahele segavad. Meenuta meile, et me ei mõistaks teiste üle kohut, et ka meie üle kohut ei mõistetaks. Jeesuse nimel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Sündmuseid ja vaatepilte, mis meid häirivad, saab muuta kutseks palvetada.

Palve tulipunkt

Need, keda on solvatud või ahistatud

Rooma 14:4-12
Nõdrausuliste kohtlemisest

4Kes oled sina, et sa mõistad kohut võõra sulase üle?
Oma isanda ees ta seisab või langeb.
Aga ta jääb seisma, sest Issand suudab teda püsti hoida.
5Mõni jälle hindab ühte päeva muudest paremaks, ent teine
hindab kõiki päevi ühesuguseks. Igaüks olgu oma mõtlemises
kindel!
6Kes arvestab teatavat päeva, arvestab seda Issandale;
kes sööb, sööb Issandale, sest ta tänab Jumalat, ja kes ei söö,
jätab söömata Issandale ja tänab Jumalat.
7Keegi meist ei ela ju iseenesele ja keegi ei sure
iseenesele,
8sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme,
siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme - me
oleme Issanda päralt.
9Selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta
oleks nii surnute kui elavate Issand.
10Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina,
miks sa paned oma venda halvaks? Kõik me ju astume Jumala
kohtujärje ette,
11nagu on kirjutatud:

"Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand,
minu ees nõtkub iga põlv
ja iga keel annab tunnustust Jumalale."

12Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru
andma.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.