Kes vastutab?

Lugege 1. Moosese 3:1-15

Ja Issand küsis naiselt: “Miks sa seda tegid?” Ja naine vastas: “Madu pettis mind, ja ma sõin.”

1. Moosese 3:13
Manila rahvarohketel tänavatel püüdsin ma leida minibussis kohta, et Cubaosse sõita. Kui ma olin istet võtnud, ilmus äkki räpane, kondine poisike ning asus meie tolmuseid kingi ja sandaale puhastama. Siis sirutas ta käe ja küsis raha. Äkki peatus buss valgusfoori ees. Reisija kiirustas välja astuma ja lõi pea vastu katust ära. Mees sai vihaseks; kuid selle asemel, et iseennast hooletuses süüdistada, karjus ta hoopis poisi peale, et see olevat ta teed takistanud.

Teiste süüdistamine ei ole mitte midagi uut. Aadama ja Eeva loos süüdistas Aadam Eevat, et viimane oli talle õuna andnud. Eeva süüdistas madu ja kui mao käest oleks küsitud, siis oleks ka tema süüdistanud kedagi teist.

Stseen minibussis meenutab mulle meie endi suhtumist. Kui meiega juhtub meie endi tähelepanematusest midagi halba, siis sageli vabandame ennast, teisi süüdistades. Mõnikord süüdistame isegi Jumalat, et ta lasi pigem sellel juhtuda kui anda endale hinnang juhtunu põhjuste kohta. Me keeldume tunnistamast oma osa juhtunus. Kui me aga seda teeme, siis avame ukse vaimulikule küpsusele.

Palve

Aita meid, Issand, kui me nõrkused ja piiratus viivad meid sinna, kuhu Sina ei taha. Õpeta meid nägema, kus me eksime, ja Sinu abiga parandama oma käitumist. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kes vastutab mu valikute ja tegude eest?

Palve tulipunkt

Lapsed, kes peavad töötama

1. Moosese 3:1-15
Aadam ja Eeva

1Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal,
kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: "Kas Jumal
on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia
puust?"
2Ja naine vastas maole: "Me sööme küll rohuaia
puude vilja,
3aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal
öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te
ei sureks!"
4Ja madu ütles naisele: "Te ei sure, kindlasti
mitte,
5aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest
sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks,
tundes head ja kurja."
6Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see
tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see
pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning
andis ka oma mehele, ja tema sõi.
7Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad
tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku
ning tegid enestele põlled.

8Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes
rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja
tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude
keskele.
9Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale:
"Kus sa oled?"
10Ja tema vastas: "Ma kuulsin su häält rohuaias
ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese
ära."
11Siis ta küsis: "Kes on sulle teada andnud, et
sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind
keelasin söömast?"
12Ja Aadam vastas: "Naine, kelle sa mulle kaasaks
andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin."
13Ja Issand Jumal küsis naiselt: "Miks sa seda
tegid?" Ja naine vastas: "Madu pettis mind, ja ma sõin."
14Siis Issand Jumal ütles maole:

"Et sa seda tegid, siis ole sa neetud
kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas!
Sa pead roomama oma kõhu peal
ja põrmu sööma kogu eluaja!

15Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele,
sinu seemne ja tema seemne vahele,
kes purustab su pea,
aga kelle kanda sa salvad."

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.