Pisarate aeg

Lugege 1. Moosese 50:1-14

Sest tema viha kestab silmapilgu, aga ta lahkus kogu eluaja; õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine.

Laul 30:6
Mu isa võitles kümme aastat kasvajaga. Ta suri, kui sõitsime parajasti teda külastama. Ma teadsin, et isa oli surnud sel hetkel, kui nägi mu õde. Isa kannatas väga. Ta oli olnud sportlane, kuid ta tervis oli pikkamööda halvenenud.

Seesmiselt tahtsin ma nutta. Kuid noore kirikuõpetajana tundsin ma vajadust väljendada kuiva silmaga oma usku Jeesusesse Kristusesse ja tema ülestõusmisesse. Pealegi oli me lastel vaja kuulda Jeesuse igavese elu tõotust.

Sellest ajast peale olen täiskasvanumaks saanud. Nüüd saan ma aru, et kui me leiname, siis leiame Jumalas lohutust. Õigel ajal Jumal “pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist” (Ilmutuse 21:4). Selles maailmas aga on meil palju põhjuseid nutta.

Jumala aeg võib mitte tulla nii kiiresti, kui me sooviksime, kuid kurvastusevalu kahaneb ja jätab maha õnnistatud mälestused. Meie pisarate läbi kajavad Päästja sõnad: “Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde” (Johannese 14:18).

Palve

Jumal, aita meid meie kaotuses nutta. Lohuta meid. Kui me kahtleme, siis kinnita meid. Me palume oma ülestõusnud Päästja Jeesuse Kristuse nimel. Aamen.

Päeva mõtisklus

“Heida Issanda peale oma koorem ja tema hoolitseb sinu eest” (Laul 55:23). Jumal pakub lohutust kõigile, kes leinavad.

Palve tulipunkt

Need, kes ei suuda nutta

1. Moosese 50:1-14
Jaakobi surm ja matus

1Siis Joosep langes oma isa palge vastu, nuttis tema kohal ja
suudles teda.
2Ja Joosep käskis oma teenistuses olevaid arste tema isa
palsameerida; ja arstid palsameerisid Iisraeli.
3Selleks kulus nelikümmend päeva, sest nii palju päevi kulub
palsameerimiseks; ja egiptlased nutsid teda seitsekümmend päeva.
4Kui tema nutupäevad olid möödunud, siis Joosep rääkis vaarao
hoovkonnaga, öeldes: "Kui ma nüüd teie silmis olen armu leidnud, siis
rääkige vaarao kõrva ees ja öelge:
5Minu isa laskis mind vanduda, öeldes: Vaata, ma suren. Mata mind
mu hauda, mille ma enesele olen kaevanud Kaananimaal! Ma tahaksin
nüüd minna, oma isa matta ja siis tagasi tulla."
6Ja vaarao ütles: "Mine ja mata oma isa, nõnda nagu ta sind on
lasknud vanduda!"
7Ja Joosep läks oma isa matma; ja temaga koos läksid kõik vaarao
sulased, tema hoovkonna vanemad ja kõik Egiptusemaa vanemad,
8ja kogu Joosepi pere ja tema vennad ja ta isa pere; ainult oma
väetid lapsed ja lambad, kitsed ja veised jätsid nad Gooseni maakonda.
9Ja temaga koos läksid niihästi vankrid kui ratsanikud, ja see oli
väga suur karavan.
10Kui nad jõudsid Atadi rehealuse juurde, mis on teisel pool
Jordanit, siis nad panid seal toime väga suure ja mõjuva leinakaebuse,
ja ta pidas oma isa peiesid seitse päeva.
11Kui maa elanikud, kaananlased, nägid neid peiesid Atadi
rehealuse juures, siis nad ütlesid: "Need on egiptlastel suured
peied." Seepärast pandi sellele paigale nimeks Aabel-Mitsraim; see on
teisel pool Jordanit.

12Ja ta pojad tegid temaga nõnda, nagu ta neid oli käskinud:
13ta pojad viisid tema Kaananimaale ja matsid ta Makpela välja
koopasse Mamre kohal, mille Aabraham koos väljaga oli ostnud
pärandhauaks hett Efronilt.
14Ja Joosep läks tagasi Egiptusesse, tema ja ta vennad ja kõik,
kes koos temaga olid läinud ta isa matma, pärast seda kui ta oma isa
oli matnud.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.