Teekaaslased

Kui mu poeg käis veel lasteaias, oli mul rõõm tutvuda Michelle’iga, ühe teise lapse emaga. Tundsin temaga kohe erilist hingesugulust. Tol ajal töötasin täiskohaga ja olin lapsevanema kohustuste täitmisega vahel hädas. Michelle’iga suhtlemine andis mulle rahu ja tasakaalu. Ühel õhtul kutsus ta mind gospelkontserdile ja seejärel kirikusse. Ma ei olnud küll aastaid kirikus käinud, kuid olin nõus. Kahtlemata oli meie sõprus Jumala Vaimu töö. Võiks öelda, et Michelle oli minu Barnabas – minu julgustaja. Barnabas otsis üles Sauluse ja tõi ta Antiookiasse. Seal õpetasid nad koguduses suurt hulka rahvast (vt Apostlite teod 11:25–26). Nad olid ka misjonireisil teekaaslased. Olen väga tänulik ustavate sõprade eest, kes saadeti mulle Jumala poolt teekaaslasteks. Me vajame julgustust ja nende eeskuju, kes oma usku välja elavad. Palvetan, et võiksin ka ise olla teistele julgustajaks. Sõbrad on tõesti Jumala kingitus.