Väljakutsed

Taaveti ja Koljati lugu on ajatu näide julgusest ja usust. Taavet astus Koljatile vastu üksnes lingu, viie sileda kivi ja kõigutamatu usaldusega Jumala vastu. Kui Iisraeli sõjavägi hirmust värises, kuulutas Taavet julgelt võitu – mitte enese jõust, vaid sellepärast, et võitlus kuulus Issandale. Ta toetus varasematele kogemustele, kui Jumal ta päästis nii lõvide kui karude käest. Veendumus Jumala ustavuses andis talle julguse. Sellest loost olen õppinud kolme asja: usk viib võidule, Jumala varasem ustavus kasvatab julgust ja tugev usk kinnitab ka teisi inimesi. Me kõik kohtame elus “hiiglasi” – võimatuid väljakutseid, mis panevad meie usu proovile. Kuid 2Aj 20:15 tuletab meile meelde: “Nõnda ütleb teile Issand: Ärge kartke ja ärge tundke hirmu selle suure jõugu ees, sest see pole teie, vaid Jumala sõda!” Kui usaldame Jumala väge, siis ei ole ükski väljakutse ületamatu. Andkem tema hoolde oma hirmud, kahtlused ja näiliselt võimatud olukorrad. Võime julgelt kuulutada Jumala tugevust ja ustavust, nagu seda tegi Taavet.