Üllatav arm
Lugege Efesose 1:3-14
Ent igaühele meist on antud armu Kristuse kingi kohaselt. (Efesose 4:7)
Me kogesime aasta madalamaid temperature. Ma tahtsin kiiresti tuppa minna, aga see ei õnnestunud. Mu külmunud sõrmed kohmitsesid võtmete kallal. Kui päike pilvede tagant välja ilmus, tundsin ma oma üllatuseks soojust. Tundus, nagu oleks mu selja peale heidetud villane tekk, see oli sõbralik liigutus, mida ma ei oodanud.
Mulle tuli pähe sõna arm. Jumala arm on paljuski nagu päike. See on alati meiega, aga alati me ei märka seda. Elustressid võivad meid kergesti valele teele viia, meie nägemust varjutavad aga ebakindlus ja valu. Kui see juhtub, võime jääda ilma Jumala kohalolust meie sees.
Aga Jumal ei oota, et meie mõtted selgineksid. Arm võib ilmuda ootamatult sõbra telefonikõne, sooja kallistuse, õige sõnana õigel ajal või puhkusena pika päeva lõpus. Väikestes asjades meenutatakse meile, kui palju Jumal meid armastab ja meie eest hoolt kannab. Mida rohkem me selleks vaeva näeme, seda rohkem me seda leiame.
Mulle tuli pähe sõna arm. Jumala arm on paljuski nagu päike. See on alati meiega, aga alati me ei märka seda. Elustressid võivad meid kergesti valele teele viia, meie nägemust varjutavad aga ebakindlus ja valu. Kui see juhtub, võime jääda ilma Jumala kohalolust meie sees.
Aga Jumal ei oota, et meie mõtted selgineksid. Arm võib ilmuda ootamatult sõbra telefonikõne, sooja kallistuse, õige sõnana õigel ajal või puhkusena pika päeva lõpus. Väikestes asjades meenutatakse meile, kui palju Jumal meid armastab ja meie eest hoolt kannab. Mida rohkem me selleks vaeva näeme, seda rohkem me seda leiame.
Nancy Johansson (Georgia)