Koduigatsuses skaut
Lugege Johannese 13:34-35
Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohustatud armastama üksteist. (1. Johannese 4:11)
Mäletan, et ühel aastal oli meil nooremate skautide suvelaagris
poiss, kes tahtis koju. Nädalapikkune laager oli alles alanud ja temal oli see esimene kord kodust eemal olla. Ta igatses oma vanemaid ja püüdis neile pidevalt helistada. Suutsime teda laagri personali ja mõne vanema skaudiga veenda, et ta jääks vähemalt kolmapäeva õhtuni. Vanemad skaudid pingutasid kõvasti, et teda kõigisse tegevustesse kaasata. Kolmapäevaks oli tal kojuminek täiesti meelest läinud.
Algul ei tahtnud see poiss üldse laagris olla, ent teiste skautide ja täiskasvanud laagrijuhtide armastus, hoolitsus ja pingutused panid ta meelt muutma.
Jumala armastus meie vastu on samasugune, nagu koges see poiss. Jumal armastas meid juba enne meie sündi. Tänu sellele armastusele saame teada, mis armastus on, ja õpime seda kõigi Jumala lastega jagama. Kui Jumal armastab kõiki, siis kuidas ei peaks meie püüdma sama teha?
Algul ei tahtnud see poiss üldse laagris olla, ent teiste skautide ja täiskasvanud laagrijuhtide armastus, hoolitsus ja pingutused panid ta meelt muutma.
Jumala armastus meie vastu on samasugune, nagu koges see poiss. Jumal armastas meid juba enne meie sündi. Tänu sellele armastusele saame teada, mis armastus on, ja õpime seda kõigi Jumala lastega jagama. Kui Jumal armastab kõiki, siis kuidas ei peaks meie püüdma sama teha?
Jason Ponzio (Georgia)