Rõõm kuulutada Kristust
Lugege Filiplastele 1:12-30
Paulus kirjutas: „…minu ootust ja lootust mööda, et ma ei jää häbisse milleski, vaid et – nagu alati, nii ka nüüd – Kristus saab täiesti avalikult ülistatud minu ihus, olgu elu või surma läbi. Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu!” (Filiplastele 1:20-21)
Olen viimasel ajal mõelnud Pauluse poolt filiplastele saadetud kirjale. Olgugi Kristuse pärast vangis, väljendab ta rõõmu selle üle, et kuulutatakse evangeeliumi Jeesuse Kristuse armastusest ja päästvast armust, olenemata sõnumi edastamise viisist. Paulus ei otsi kaastunnet ebaõiglase vangistuse pärast ega nõua oma vaenlastele kättemaksu. Ta annab teada, et kavatseb kõigele vaatamata rõõmustada.
Pauluse kogemus ja tunnistus on sundinud mind vaatama tagasi oma elule. Kas olen kristlasena ülistanud Kristust oma eluga? Erinevalt Paulusest kaldun raskuste tulles alla andma ja teiste inimeste kaastunnet otsima. Samal viisil kaldun oma vaenlastele kättemaksu hauduma.
Ma igatsen ja palvetan, et võiksin omada Pauluse julgust! Tahaksin leida rõõmu igast olukorrast, teades et minu elu kaudu saab Kristus kuulutatud, nii õnnelikel hetkedel kui ka kannatuste aegadel.
Pauluse kogemus ja tunnistus on sundinud mind vaatama tagasi oma elule. Kas olen kristlasena ülistanud Kristust oma eluga? Erinevalt Paulusest kaldun raskuste tulles alla andma ja teiste inimeste kaastunnet otsima. Samal viisil kaldun oma vaenlastele kättemaksu hauduma.
Ma igatsen ja palvetan, et võiksin omada Pauluse julgust! Tahaksin leida rõõmu igast olukorrast, teades et minu elu kaudu saab Kristus kuulutatud, nii õnnelikel hetkedel kui ka kannatuste aegadel.
Philip Polo (Nairobi, Keenia)