Ebaharilik ohver
Lugege Psalm 142:1-7
Oma häält tõstes ma kisendan Issanda poole, oma häält tõstes ma anun Issandat. (Psalm 142:2)
Ühel tööst vabal hetkel hakkasin muret tundma oma tervise pärast. Terviseprobleemid pahandasid mind ja ma mõistsin, et kipun hädaldama. Ma otsustasin kurta oma muret Jumalale, kuid siis tabas mind üks mõte.
Mitmed kirjakohad annavad mõista, et Jumalal pole rõõmu nurisemisest (vaata 4Ms 11:1, Fl 2:14, 1Pt 4:9).
Usaldasin ikkagi oma probleemid Jumala hoolde. Keegi ju ei kuulnud mu hädaldamist ja ma vajasin lohutust.
Korraga tabas mind kummaline tunne. Kuigi olin kartnud Jumala pahameelt, tundsin hoopis suurt hingerahu. Pinge, mida olin äsja tundnud, oli korraga kadunud. Ma mõistsin, et Jumal tundis heameelt mitte minu nurisemisest, vaid minu valmisolekust Talle usaldada oma elu ebameeldivad olukorrad.
Kuni selle päevani olin sõna „ohver“ all mõistnud eelkõige korjanduskarpi pandud raha. Tol päeval olin Jumalale „ohverdanud” oma elu ebameeldiva poole ja tema näitas mulle usalduse väärtust ning võttis selle ohvri vastu oma armu, halastuse ja kaastunde tõttu.
Mitmed kirjakohad annavad mõista, et Jumalal pole rõõmu nurisemisest (vaata 4Ms 11:1, Fl 2:14, 1Pt 4:9).
Usaldasin ikkagi oma probleemid Jumala hoolde. Keegi ju ei kuulnud mu hädaldamist ja ma vajasin lohutust.
Korraga tabas mind kummaline tunne. Kuigi olin kartnud Jumala pahameelt, tundsin hoopis suurt hingerahu. Pinge, mida olin äsja tundnud, oli korraga kadunud. Ma mõistsin, et Jumal tundis heameelt mitte minu nurisemisest, vaid minu valmisolekust Talle usaldada oma elu ebameeldivad olukorrad.
Kuni selle päevani olin sõna „ohver“ all mõistnud eelkõige korjanduskarpi pandud raha. Tol päeval olin Jumalale „ohverdanud” oma elu ebameeldiva poole ja tema näitas mulle usalduse väärtust ning võttis selle ohvri vastu oma armu, halastuse ja kaastunde tõttu.
Peggy Booher (Pennsylvania)