Puuduvad sõnad
Lugege Psalm 139:1-6
Sõna ei ole veel mu keelel, kui ennäe – sina, Issand, tead selle kõik ära. (Psalm 139:4)
Minul ja minu onutütrel on lähestikku suvemajad
Norras. Igal suvel saabuvad meile külla lapselapsed. Tema
lapselapsed saabuvad Inglismaalt ning neil puudub norra
keele oskus. Läinud suvel olin tunnistajaks, kui ingliskeelne
Minna mängis norrakeelse Lyderiga. Esimene teeskles norra
keele rääkimist, teine püüdis talle inglise keeles vastata. Nad
on 2-3 aastased ning neil pole mingeid raskusi teineteise
mõistmisel.
See kogemus pani mind mõtlema oma palveelule. Sageli
on mul raskusi õigete sõnade leidmisega ja ma ei suuda end
palves piisavalt väljendada. Minna ja Lyderi kahekõne aitas
mul mõista, et Jumalat ei pea mingil kindlal viisil kõnetama,
sest Ta mõistab meie südame
palveid. Paulus sõnastas selle
järgmiselt: Samuti tuleb ka
Vaim appi meie nõtrusele: me
ju ei tea, kuidas palvetada,
nõnda nagu peab, kuid Vaim
ise palub meie eest sõnatute ägamistega. (Rm 8:26)
Jumala armastust ja kaastunnet ei saa osava kõnega välja
teenida.
Øystein Brinch (Oslo, Norra)