Kõndima õppides
Lugege Filiplastele 1:5-7 ja Filiplastele 1:2:13
Kes oled sina, et sa mõistad kohut võõra sulase üle? Oma isanda ees ta seisab või langeb. Aga ta jääb seisma, sest Issand suudab teda püsti hoida. (Roomlastele 14:4)
Kui lapsed käima õpivad, siis käib selle juurde kukkumine. Kui
täiskasvanud õpivad midagi uut, siis ei pruugi ka nemad kohe
edukad olla. Vaimulikul kasvul
tabavad meid ka tagasilöögid ja
see on igati inimlik. Me ei ole
täiuslikud, vaid alles poolel teel.
Isegi Paulus möönab: “Mitte et
ma selle oleksin saanud või oleksin juba täiuslik, aga ma
püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu
kätte saanud.” (Fl 3:12)
Kasvamine ja muutumine vaimuliku küpsuse suunas on
pidev protsess. Nagu kukkumine ei peata väikesi lapsi ja
nende vanemaid, ei imesta ka Jumal meie komistamiste ja
kukkumiste üle. Vastupidi, Ta kinnitab meile, et on meile
andestanud. Kui komistame ja patustame, siis kogeme ka
Jumala armu.
Jeff Adams (Arizona, USA)