Elupäevade arv
Lugege Iiob 14:1-14
Kuna tema elupäevad on määratud ja tema kuude arv on sinu käes - sa oled pannud piiri, millest ta ei saa üle minna. (Iiob 14:5)
Minu vennapoeg on praegu füüsiliselt terve, kuid see pole
alati nii olnud. Vastsündinuna viisid arstid ta kohe intensiivravi
osakonda, sest tal olid sünnikahjustused. Perekond oli mõistagi
mures ja kahtlustes. Ka minul oli suur mure, et mu vastsündinud
vennapoja elupäevade arv võib väga lühikeseks jääda. Ma
küsisin oma meedikust emalt
ja pastorist isalt, mida me
saaksime omalt poolt teha. “Me
ei saa omalt poolt midagi teha,
palvetagem, et Jumal aitaks
lapsukest ja arste!” vastas ema.
Isa, kes oli pisarais, sõnas, et
sellistel juhtudel saame üksnes palvetada. Mind tabas jõuetuse
tunne ja isegi üksildus. Usun, et see tunne sarnanes sellele, mida
tundsid ja tunnevad Jeesuse jüngrid vaiksel laupäeval. Meil on
ülestõusmise lootus, kuid see ei võta ära tänast leina. Jumal
on meiega ka Jeesuse surma ja ülestõusmise vahel, nagu Ta on
kohal kõigil meie elu rasketel aegadel. Iiobi raamatu mõte võib
olla pisut hirmutav, kuid Jumal on kõiges meiega.
Jonathan Redding (Tennessee, USA)