Kirjad
Lugege Psalm 103:15-22
Aga Issanda heldus on igavesest igavesti nendele, kes teda kardavad, ja tema õigus jääb laste lastele. (Psalm 103:17)
Jõudsin koju pärast järjekordset rasket koolipäeva ja
leidsin laualt sinise ümbriku. Selgus, et selles oli kiri, mille
ema oli kirjutanud minu esimesel sünnipäeval. See oli
rõõmus ülevaade minu esimesest eluaastast ja peegeldas
ema armastust ja uhkust oma pisipoja saavutuste üle.
Kuigi olin juba teismeline, pani ema kiri mu silmad särama
ja tundsin end jälle väikese
poisina. Kaks aastat hiljem, kui
olin juba üliõpilane, sain emalt
järjekordse kirja. Tema käekiri
oli konarlikuks muutunud, kuid
armastus minu vastu oli endine.
Mõistsin, et ema armastus ja Jumala armastus on mõlemad
muutumatud. Tean, et olen elus palju kordi eksinud nii
oma suhtes emaga kui ka Jumalaga. Ometi pole kumbki
neist lakanud mind armastamast ning õnnistustega üle
valamast. See maailm lakkab kunagi olemast, kuid Jumala
armastus meie vastu on igavene. Pühakiri, ajaloo suurim
armastuskiri, kinnitab meile, et meid armastatakse meie
pattudele vaatamata.
Jeff Grogan (Ohio, USA)