Püsiühendus
Lugege Johannese 15:1-11
Palvetage püsivalt, valvake tänupalves! (Koloslastele 4:2)
Võtsime oma perre ühe Hiinast Ühendriikidesse saabunud
vahetustudengi. Ta on väga rahul õppimistingimustega ning
tunneb end meie kodus hästi,
kuid igal õhtul kell pool kaheksa
palub ta end vabandada
ning läheb helistama
oma lähedastele Pekingis.
Tema perekond koguneb siis
uudiseid kuulama. Miski ei muuda seda traditsiooni.
Me imetleme Hiina tudengi armastust oma pere ja lähedaste
vastu ja küsime endalt, kuidas on lood meie pühendumisega
Jumalale palves? Kas igapäevane kiire elutempo segab meie
kõige olulisemat ühendust?
Meie kauge külalise lähedane suhe oma perega on õpetanud,
milline suur eesõigus on palvetamine. Võime seda teha
sõltumata kohast ja ajast, sest Looja armastab meid ja soovib
olla meiega osaduses. Me võiksime olla oma suhtes Jumalaga
samavõrd pühendunud, nagu meie vahetustudeng oma pere
suhtes. Meie südames peaks olema alati soov Loojaga rääkida.
Donna J. Eliason (Washington, USA)