Abivalmidus
Lugege Filiplastele 4:10-20
Küll mu Jumal täidab kõik teie vajadused oma rikkust mööda kirkusega Kristuses Jeesuses. (Filiplastele 4:19)
Paranemine põlveoperatsioonist võttis kaua aega. Kuna
elan üksinda, siis muutus mu elu väga keeruliseks. Mulle ei
meeldi abi paluda ja pealetükkiv olla, kuid vajasin tõepoolest
abi. Kui oma probleemist teada andsin, siis hämmastas mind
koguduseliikmete, naabrite
ja sõprade abivalmidus.
Kogesin nende armastust,
mille ees taandusid kõik
mured.
Jumal saadab inimesi
meid aitama. Ta täidab
meie vajadused, see tõotus on alati tõeks osutunud. Miks on
mul nõnda raske inimestelt abi paluda? Pühakirja järgi oleme
Kristuse ihuliikmed, kes üksteise eest hoolt kannavad. Kui
oleme valmis ligimesi aitama, siis peaksime olema valmis ka
abi vastu võtma.
Olen tänaseks paranenud, kuid see lugu õpetas mulle, et
üksinda võitlema jäämise asemel on õigem vastu võtta Jumala
saadetud abilisi. Meil tuleb üksnes abi paluda.
Ruby Truax (Ontario, Canada)