Paastuaeg

Meie kandis oli ilm sageli tormine ning lastena jälgisime elutoa aknast mustade pilvede kogunemist horisondile. Peagi oli näha pikselööke ja kõuekõminat ning torm hakkas üle väljade meie poole liikuma. Tõusis tugev tuul, mis sundis linde pagema, ning viimaks mattus meie maja tumedasse vihmapilve. Kui torm möödus, tuli päike jälle välja ja vahel nägime siis vikerkaart. Pärast tormi oli õhk imeliselt selge ja ning maapind lõhnas puhtuse järele. Midagi sellist tunnen seoses paastuajaga – see läheneb natuke kurjakuulutavalt, kuid toob kaasa vaimuliku selguse. Meil on võimalus süüvida enesesse, kuulata vaikselt Jumala häält, lugeda Pühakirja ja palvetada maailma pärast. Paastuaeg tähendab väljakutset, mille kaudu kogeme Püha Vaimu muutvat väge. See on vaimulik praktika, mis võib anda meie usule uue alguse.