Õied

Ühel kuumal suvel pidime tegema paarinädalase reisi. Enne ärasõitu kastsime kõiki toalilli, teiste hulgas kahte pelargooni, mis olid punastes õites. Tagasi jõudes avanes kurb vaatepilt. Lehtedest oli osa kuivanud, teised tumedaks tõmbunud. Punased õied olid heledaks pleekinud. Kartsin, et neist lilledest enam asja ei saa, kuid kõrvaldasin siiski kuivanud lehed ja jätkasin taimede kastmist. Paari nädala pärast olid lilled taas kosunud ja õitsemas. Olin aastaid tagasi kogenud ise midagi sarnast. Tegin läbi raske operatsiooni, millest taastumine kestis pool aastat. Sellele lisandus keemiaravi, kuni olin nii füüsiliselt kui emotsionaalselt närtsinud – just nagu kuivanud potilill. Mind turgutasid arstid, ravimid, abivalmis haiglapersonal, pereliikmed, sõbrad ja nende palved. Olen nüüd haigusest üle saanud ning oskan olla enam tänulik tervise ja mulle oluliste inimeste eest. Sellised tõsised kogemused aitavad meid enam pühenduda Jumala teenimisele. Sarnaselt taas õitsema puhkenud toalilledele olen jälle võimeline andma oma panuse ligimeste heaks.