Head annid

Olin hiljuti lapsehoidjaks kolmeaastasele Kate’ile, kes armastab väga maasikaid. Kui me kohtusime, oli tema esimeseks küsimuseks: “Kas sul on maasikaid?” Mul ei olnud, mispeale laps muutus tõsiseks. Pakkusin talle siis apelsine ja banaane ning Kate’i silmad lõid jälle särama. Selgus, et talle sobisid hästi ka need suupisted. See vahejuhtum viis mu mõtted meie suhtele Jumalaga. Kui palume Jumala õnnistuste pärast, siis tavaliselt peame silmas oma varasemaid kogemusi. Me ei oska arvestada mille täiesti uuega. Kas tunneme selle ära ja oleme tänulikud? Palvetades peaksime olema avatud mistahes vastusele. Jaakobuse kiri ütleb: “Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju.” (Jk 1:17) Jumalal on varuks piiramatu arv õnnistusi, mida võime lapseliku ootusärevuse ja rõõmuga oodata.