Kadunud ja leitud
Lugege 2. korintlastele 5:16-21
…sest see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud! (Luuka 15:24)
Seadsin endale elus kõrged sihid. Püüdlesin hariduse poole, õppisin välismaal ja sain doktorikraadi. Lisaks püüdsin elada kristlikku elu. Siis hakkasin kogema tagasilööke. Töötasin ööd ja päevad ilma puhkuseta ning viimaks tabas mind depressioon. Olude sunnil pidin kolima elama väikelinna ja alustama seal tööd vabrikus lihttöölisena. Füüsiline töö oli mulle vastumeelne ja sain sageli kolleegidelt kriitikat. Selles olukorras hakkasin palvetama ja see tõi mu ellu muutuse. Issand võttis mind vastu kui kadunud poja (Lk 15:11-32). Minu mõtteviis muutus positiivseks, mind täitis rahu ja tänulikkus. Isegi kriitikale suutsin vastata naeratusega. Need muutused tõi esile isiklik suhe Kristusega, kes tuli otsima kadunuid. Kõik, kes on kaugele läinud, on oodatud koju tagasi, kus taevane Isa meid armastusega ootab.
Eui-mo Yang (Seoul, Lõuna-Korea)