Jumala kodu

Tänast kirjakohta on palju põlvkondi kasutatud surma ajal lohutuse- ja lootusesõnana. Seepärast võib tunduda kummaline seda jõulude ajal lugeda. Aga mõelgem nendele sõnadele nii: “Vaata, Jumala telk on inimeste juures ning tema asub nende juurde elama ning nemad saavad tema rahvaiks.” Mida muud see on kui jõulusõnum? Nagu ütles Johannes, tuleb Jeesuses meie Jumal, kes näis kaua olevat peidus või kadunud, elama meie hulka “täis armu ja tõtt” (Johannese 1:14).

Kui me seda Ilmutuse salmi tähelepanelikult vaatame, siis ei näe me ainult igavese tuleviku tõotust, vaid ka kinnitust sellest, mida me Jeesuses vastu võtsime. Kui jõululaps kasvas suureks, siis nimetas ta kurbi “õndsateks” ja tõotas lohutust. (Vaadake Matteuse 5:4.) Ta kiitis neid, kes annavad janusele juua. (Vaadake Matteuse 10:42.) Jeesus õpetas oma jüngreid palvetama, et Jumala riik tuleks “nagu taevas, nõnda ka maa peal”, meenutades nii neile kui ka meile, et see, mida Jumal meie maailmale soovib, peab algama siin ja praegu, selles elus.

Me ei tähista ainuüksi Jeesuse sündi, me tähistame ka seda, mida ta täiskasvanuna tegi. Kui me oleme jälle tervitanud Jeesuse tulekut meie maailma, siis austagem teda, elades tema tervendamis-, lohutus- ja rahusõnumi järgi, mida ta tuli kuulutama.