Olin teinud aastaid lastetööd. Alustasin oma kirikus vabatahtlikuna ja hiljem töötasin juba täisajaga. Oli väga julgustav näha laste rõõmsaid nägusid ja Jumala tööd nende elus. Kui kogudus oli sunnitud töökohti koondama ja ma ei saanud enam jätkata, olin masenduses. Ma hakkasin palvetama ja tuleviku osas selgust otsima. Samal ajal olin sunnitud paigutama oma ema hooldekodusse. Ühel külaskäigul avanes seal võimalus näha muusikaprogrammi, mis pani hooldekodu elanikud kaasa elama. Kuna olin muusikat õppinud, pakkusin end järgmiseks korraks vabatahtlikuks klaverisaatjaks. Nautisin seda väga – oli tore näha hoolealuseid kaasa laulmas vanu laule, mida nad noorusest mäletasid. Mu ema oli sellest pisarateni liigutatud. Pärast tema surma hakkasin regulaarselt hooldekodus mängimas käima. Olin alati näinud end üksnes lastetööd tegemas, kuid kui otsisin Jumala juhtimist, leidsin end hoopis uues põnevas rollis.