Ootamatu õnnistus

¹Ja Noomil oli ta mehe sugulane, jõukas mees Elimeleki suguvõsast, Boas nimi.
²Ja moabi naine Rutt ütles Noomile: „Lase ma lähen põllule ja nopin viljapäid selle järelt, kelle silmis ma armu leian!” Ja ta vastas temale: „Mine, mu tütar!”
³Ja ta läks ning tuli ja noppis põllul lõikajate järelt; temale juhtus juhuslikult põlluosa, mis kuulus Boasele, kes oli Elimeleki suguvõsast.
⁴Ja vaata, Boas tuli Petlemmast ja ütles lõikajaile: „Issand olgu teiega!” Ja nad vastasid temale: „Issand õnnistagu sind!”
⁵Siis Boas küsis oma sulaselt, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks: „Kelle noorik see on?”
⁶Ja sulane, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks, vastas ning ütles: „See noorik on moabi naine, kes koos Noomiga tuli Moabi väljadelt;
⁷ta palus: Luba ma nopin ja kogun parmaste juurest, lõikajate järelt! Nii ta tuli ja on püsinud hommikust kuni siiani, ta on ainult pisut aega kodus olnud.”
⁸Siis Boas ütles Rutile: „Kas kuuled, mu tütar, ära mine teisele põllule noppima ja ära mine ka ära, vaid seltsi siin minu tüdrukutega!
⁹Hoia oma silmad põllul, mida nad lõikavad, ja käi nende järel! Ma olen poisse keelanud sinusse puutumast. Ja kui sul on janu, siis mine lähkrite juurde ja joo, mis poisid toovad!”
¹⁰Siis Rutt heitis silmili ja kummardas maani ning ütles temale: „Miks olen ma su silmis armu leidnud, et sa minust hoolid, kuigi olen võõras?”
¹¹Ja Boas vastas ning ütles temale: „Küllap on mulle teada antud kõik, mida sa oma ämmale oled teinud pärast oma mehe surma, ja kuidas sa jätsid maha oma isa ja ema ja oma sünnimaa ja tulid rahva juurde, keda sa enne ei tundnud.
¹²Issand tasugu su tegu ja täielik palk tulgu sulle Issandalt, Iisraeli Jumalalt, kelle tiibade alla sa oled tulnud varjule!”
¹³Ja Rutt ütles: „Ma olen sinu silmis armu leidnud, mu isand, sest sa oled mind trööstinud ja oled rääkinud oma teenijale meelepäraselt, kuigi ma pole ühegi su teenija vääriline.”
¹⁴Söögiajal ütles Boas temale: „Tule siia ja söö seda leiba ja kasta oma paluke äädikasse!” Ja Rutt istus lõikajate kõrvale ja Boas ulatas talle kõrvetatud teri; ja ta sõi, ta kõht sai täis ja teri jäi ülegi.
¹⁵Kui ta tõusis noppima, siis käskis Boas oma poisse, öeldes: „Noppigu ta ka parmaste vahelt ja te ei tohi teda häbistada!
¹⁶Jah, koguni tõmmake temale vihkudest välja ja jätke maha, et ta neid nopiks, ja ärge sõidelge teda!”