Heateod

Minu boheemlasest sõber elatus juhuslikest projektitöödest, mis jättis palju vaba aega. Üksiku inimesena hakkas ta seda sisustama alkoholi tarbimisega. Aeg-ajalt saime kokku ja rääkisin talle lugusid oma elust, mis sarnanes paljuski tema omale. Samuti rääkisin talle, kuidas Jumal mind päästis. Kui sai selgeks, et ta vajab tõsist ravi, soovitasin talle programmi läbimist Lootuse külas. Sõidutasin ta sinna ja usaldasin Jumala ning sealsete inimeste hoolde. Kahe kuu pärast lahkus ta programmist, sest sealne kord talle ei istunud. Olin nördinud ja pöördusin palves Jumala poole. Palvetasin järjepidevalt ning hoidsin meeled avatud. Ühel päeval tuli mulle mõte pakkuda sõbrale samasugust programmi Tallinnas. Seal pidas ta vastu juba üheksa kuud. Paraku libastus ta hiljem jälle. Olin niivõrd pettunud, et mõtlesin lõpetada temaga igasuguse suhtluse. Jumal siiski julgustas mind jätkama ja täna on tagasi rehabilitatsioonikeskuses, kus teda vaatamas käin. Olen mõistnud, et jüngerlus on kuulekus, mida tuleb õppida.