Minu isale meeldis aiatöö. Tema väikeses tagaias leidus viljapuid ja köögiviljapeenraid. Mida ta kevadel külvas, seda suvel ja sügisel lõikas. Pärast isa surma otsustasin võtta tema viigipuust ühe võrse, mis läks kasvama ja kaunistab nüüd minu tagaaeda. Hilissuvel on puu tavaliselt vilju täis. Sügiseti kärbin selle oksi ja loodan, et puu talve üle elab, kevade saabudes hakkan varakult elumärke otsima. Esimeste roheliste pungade ilmumine kinnitab, et elu jätkub. Aedniku väljakutse on kannatlikkus. Luuka evangeeliumi 13. peatükk räägib viinamäe omanikust, kes tahab vabaneda viljatust viigipuust. Kannatlik aednik soovitab siiski veel oodata ja puu eest hoolitseda. Jumal ei kaota kunagi inimeste kombel kannatust. Ta näeb meiega vaeva ja pakub tarkust, armastust, andestust ja kaastunnet, mis kannavad meid läbi igast olukorrast.