Külalislahkus

Lapsepõlves oli minu suurimaks ootuseks külaskäik ristivanemate juurde. Meie pere elas tihedalt asustatud äärelinnas, kus oli liikumisvabadust vähe. Nädalavahetus väikelinnas tähendas põnevaid avastusi ja võimalust tänaval kohalikke inimesi tervitada. Maja oli enam kui 100 aastat vana ja ruumid tundusid hiiglaslikud võrreldes meie väikese sõjajärgse elukohaga. Köögis oli suur puidust laud, mille äärde mahtusid kõik, kes läbi astusid. Naabrid tundsid end mugavalt, tulles vahel külla otse tagaukse kaudu. Uksi ei lukustatud ja kohv oli alati ootamas. See maja toetus külalislahkusele ja Jumala armule. Nagu meie kodud, on ka meie kirikud erinevad – alates suurtest katedraalidest kuni tagasihoidlike kabeliteni. Kõik on loodud kogunemiseks Jumala rahvale, kus võib teenida Jumalat, olla osaduses teiste usklikega, saada jõudu ja lohutust raskel ajal. Jeesus õpetas meid teenima ligimesi armastuse, lootuse, andestuse ja armuga. See kinnitab meie usku ja valmistab ette Jumala armastuse jagamiseks maailmas.