Mõned aastad tagasi tabasid mind mitmed raskused. Ma ei osanud midagi ette võtta ja polnud kedagi nõu andmas. Otsustasin leida vaikse paiga, kus Jumalalt juhtimist otsida. Meie maja ülakorrusel on tühi tuba. Istusin seal maha ja hakkasin omaette palvetama. Rääkisin kõigist oma muredest ja palusin tarkust ning juhatust. Kui ma sisenesin tuppa hirmu ja murega, siis peagi tajusin Jumala ligiolu ja mind valdas teadmine, et Issand ei jäta mind kunagi maha. See tuba on saanud mulle väga oluliseks. Ma loen seal Piiblit ja vahel koguni laulan. See on peidupaik, kus olen Jumala kaitse all. Mis ka ei juhtuks, olgu head või halba, Jumal on alati minuga.