Aastaid tagasi elasin üle hirmutava kogemuse. Käisin väikeste lastega pargis jalutamas ja olin teel koju. Korraga rebis mu noorem tütar käe lahti ja tormas otse autoteele. Ühe hetkega näis kogu mu elu seiskuvat. Ma sulgesin silmad ja suutsin vaid ahastada: “Miks, Jumal?” Laps oli sattunud täpselt auto ette ja jäänud rataste vahele lamama. Õnneks oli kiirus väike ja juht kiire reaktsiooniga. Tänu sellele olid vigastused väikesed. Autojuht, kel polnud mingit süüd, tuli tütart järgmisel päeval haiglasse vaatama, et juhtunu pärast vabandada. Ma tänan Jumalat jätkuvalt selle imelise kaitse eest, mida me tol päeval kogesime. Pühakiri õpetab meid Jumalat otsima nii headel kui halbadel aegadel. Jumala sõna annab mulle iga päev lootust ja jõudu jätkata eluteed.