Heategu

Tagasiteel puhkuselt peatusime abikaasaga maanteeäärses parklas. Kui ma ringi jalutasin ja jalgu sirutasin, tuli minu juurde üks mees ja küsis, kas mul on talle midagi süüa anda. Ma vastasin eitavalt ja kõndisin edasi, aga siis meenus mulle pakk küpsiseid, mis oli autosse jäänud. Tõin selle ära ja otsisin mehe üles. Ulatasin talle küpsised ja ütlesin, et muud mul kahjuks pakkuda pole. Mehe näoilme muutus ja lugesin sellest välja kergendust ja tänulikkust. Tagasi auto poole kõndides meenus mulle tänane kirjakoht ja ma tänasin selle kohtumise eest Jumalat. Sageli oleme nii hõivatud ja hajevil, et ei märka abivajajaid meie ümber. Tol päeval sai mulle osaks õnnistus, mille toob alati kaasa lahkuse praktiseerimine.