Hiljuti veetsime abikaasaga puhkuse San Juanis (Puerto Rico). Meie hotellis ei pakutud hommikul kohvi ning seepärast võtsin ette väikese jalutuskäigu läheduses asuvasse söögikohta. Vaevalt olin leti juurde jõudnud, kui tänavalt astus sisse kerjus, kes teatas, et ta on näljane ja vajab minu abi. Esimese hooga keeldusin, kuid siis kahetsesin oma järsku reaktsiooni. Mees polnud tegelikult küsinud raha, vaid hommikusööki. Ligimese aitamisega oleksin saanud osutada Jumala armastust. Läksin kiiresti tänavale, et meest tagasi kutsuda, kuid ta oli juba silmist kadunud. Kahetsen tänaseni, et polnud teda aidanud, sest see oli ilmselt Jumala märguanne minule. Igal päeval avaneb meile võimalusi Jumalat teenida, sageli ebaharilikes paikades ja olukordades. Kui jätame isiklikud huvid kõrvale, saame peegeldada Jumala armastust selles maailmas.