Käisime emaga vaatamas paika, mis oli maha jäetud pärast orkaan Katrina laastamistööd 2005. aastal. Märkasime prahis ja umbrohus õitsemas kauneid lilli, mis pakkusid liigutavat vaatepilti keset rikutud maastikku. See kogemus tuletas mulle meelde Jeesuse sõnu, kes julgustas meid mitte muretsema toidu ja rõivaste pärast, sest Jumal teab meie vajadusi ja varustab meid kõigega. Sarnaselt maast tärkavatele lilledele, mida me emaga imetlesime, ei pruugi me alati märgata Jumala tööd meie eludes. Kui õied viimaks puhkevad, on nende ilu kõigile nähtav.