Oli aeg, mil soovisin väga teada oma tulevikku, et seda ise kontrollida. Kuna see polnud võimalik, siis tabas mind viimaks masendus. Mida enam ma neid mõtteid mõlgutasin, seda murelikumaks muutusin. Ühel päeval läksin läbi metsa ja jäin kuulama linnulaulu teeäärsete puude latvades. Linnud tundusid väga rõõmsad ja muretud. Tahtmatult küsisin endalt: “Mis ootab neid linde ees tulevikus, mis saab nende järeltulijatest?” Linnud ei kogu ju midagi, vaid elavad päevhaaval mõtlemata homsele. Nad elavad vastavalt oma loomusele ja õpetavad meile, et elu tähendus peitub ainsas hetkes. Ka Kristus õpetas meile, et homne päev hoolitseb ise enda eest. Kui järgime Kristuse õpetust, siis ei peaks me laskma muredel röövida rõõmu, mis peitub igas hinnalises ajahetkes.