Igas paigas

Kui pidin kolima suurest Chennai linnast kõrvalisse külla, tundus see alguses sammuna tagasi. Mu elu oli olnud mugav, mul olid väljavaated karjääri teha, armastav kogudus ja lähedased sõprussuhted. Uues elukohas pidin aga toidukaupade ostmiseks kõndima kolm kuni neli kilomeetrit. Keel ja kultuur olid teistsugused ning polnud tuttavaid nägusid, kes pakuksid sõprust või osadust. Tundsin end üksildase ja ebakindlana. Selles olukorras küsisin: “Issand, näita mulle, mida pean selles paigas tegema. Sa õnnistasid mind Chennais, milline on sinu eesmärk minu jaoks siin?” Ühel palvehetkel meenus mulle Roomlastele 8:28 ja ma haarasin sellest tõotusest kinni. Otsustasin usaldada Jumala abi ka selles võõras paigas. Aegamisi hakkasid asjad muutuma. Jumal avas uusi uksi, leidsin uusi sõpru ja omandasin uusi oskusi. Õppisin hästi süüa tegema ja sain autojuhtimises enesekindlamaks. Jumal oli toonud mind uude kasvamise aega. Kui heitumus püüab ligi hiilida, tuletan endale meelde: “Mina olen Jumalas ja Jumal on minus.” See lihtne teadmine annab rahu, rõõmu ja eesmärgi, ükskõik kus parasjagu olen.