Vaikus

Kaotasin ootamatult töö ning maksmata arvete ja kahaneva eneseväärikuse keskel hakkasin julgust kaotama. Vajasin kohe vastuseid ja lahendusi. Pöördusin ka palves Jumala poole ja juhtusin lugema Psalm 37:7: “Ole vait Issanda ees ja oota teda.” Kuidas sain sellises olukorras vait olla? Ometi õhutas miski minus seda soovitust järgima. Algul oli see raske, kuid aja jooksul hakkasid juhtuma tähelepanuväärsed asjad. Ärevuse asemele tuli usaldus, mida ma polnud varem tundnud. Võtsin iga päev vähemalt kümme minutit vaikseks mõtiskluseks, luues ruumi Jumalaga ühenduses olemiseks. Kirjutasin iga päev üles kolm asja, mille eest tänulik olla. See suunas mu mõtted tänulikkusele. Lisaks leidsin julgustuseks ja vaimulikuks toeks koguduse. Kõik need harjumused koos tõid mulle rahu ja selguse edasiminekuks. Sellele ajale tagasi vaadates näen, et mu ootamise aeg ei olnud raisatud. Pühakiri meenutab meile, et Jumala teed viivad tulemusteni, mis on palju paremad, kui oskame kujutleda. Ootamine muudab meid, sest kannatlikkus kujundab meie iseloomu ja süvendab meie sõltuvust Jumalast.