Meie panus

Ühel hilisõhtul olin oma 10-aastase pojaga teel ühest linnast teise. Tegime teel peatuse, et osta süüa. Puhkeala söögikoht oli rahvarohke, kuid ootasime kannatlikult ja saime viimaks kätte oma riisi kanaga. Plaanisime seda autos süüa, aga järsku jooksis meie juurde üks laps ja palus raha. Pikemalt mõtlemata andis mu poeg oma toidu lapsele. Sellel hetkel sarnanes mu poeg tolle helde poisiga, kes andis Jeesusele kogu oma toidu – viis väikest leiba ja kaks kala. Küllap temagi oli väsinud ja näljane, kuid ta mõistis selle hetke tähendust. Poisi annist jätkus tuhandete toitmiseks. Mu poeg ei lahendanud India tänavalaste probleemi, aga ta tegi seda, mis oli tollel ööl tema võimuses. Kui me kõik oleme helded andma, kasutab Issand meie väikest panust ja paljundab seda paljude heaks.