Julgustus

Kord osalesin neljamiilisel jooksul Kansas City loomaaias. Jooksjaid oli üle kahe tuhande. Meil kõigil oli erinev tempo, stiil ja taust. Neist erinevustest hoolimata oli meil kõigil eesmärgiks sama finišijoon. Rada oli kohati arusaamatu, seetõttu olid kogu teekonna vältel abiks vabatahtlikud, kes näitasid suunda. Vahel olime peateedel, vahel kõrvalradadel, mida kasutavad ainult loomaaia töötajad, ühes kohas jooksime koguni läbi lasteala. Vabatahtlikud aitasid meid püsida õigel rajal ja julgustasid hüüetega: “Sa suudad! Väga tubli! Oled juba poolel teel!” Kui rada läks kitsaks ja käänuliseks, tekkisid ummikud ning pidime tempot aeglustama ja olema tähelepanelikud kaaslaste suhtes. Negatiivseid või hukkamõistvaid märkusi ei olnud kunagi kuulda. Meil oli tore kogukonnatunne ning kõik toetasid ja julgustasid üksteist. Just selliseks kogukonnaks kutsub Paulus meid tänases kirjakohas. Paulus ütleb, et julgustaksime üksteist, sest me oleme üks Kristuses. Kui hoidume kohtumõistmisest ja tõstame teisi üles, anname positiivset eeskuju, näidates teed ühise finišijoone poole – Kristusele lähemale.