Kuus sõna

“Kas ma tohin teie eest palvetada?” Neil kuuel sõnal on mu elus tohutu mõju.

Arvutiparanduse töökoja omanikuna ei ole ma teoloog. Ma ei ole pastor, vähemalt ordineeritud pastor. Sellegipoolest kohtan ma oma töö juures sageli inimesi, kelle vajadused on suuremad kui see, millega remonditöökoda saab neid aidata. Kui sobib, siis küsin ma sageli: “Kas ma tohin teie eest palvetada?” Kui ma selle küsimuse esitan, siis ei tähenda see, et ma aeg-ajalt möödaminnes palvetan, vaid ma teen seda otsekohe, antud hetkel.

Ma kohtasin pikka tüsedat veoautojuhti, kes paistis mures olevat, aga ei rääkinud kuigi palju. Kui ma olin mehelt küsinud, kas ma tohin ta eest palvetada, rääkis ta mulle pikalt oma elust ja muredest. Ja see kõik oli vastuseks nendele kuuele sõnale. Naine, kellel ma aitasin ta arvutit autosse viia, murdus ja hakkas nutma, kui ma temaltki seda küsisin.

Need sõnad on ka minu elu muutnud. Need on muutnud mind mõistvamaks, kannatlikumaks, kaastundlikumaks ja haavatavamaks. Ma ei pea olema jumalariigi tööks nii enda kui teiste elus olema pastor või teoloog. Ma pean lihtsalt olema valmis küsima: “Kas ma tohin teie eest palvetada?”