Miks me kardame?

Lugege Laul 27:1-14

Ja ütles: “Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki.”

Matteuse 18:3
Kui mu poeg oli nelja-aastane, meeldis meile üht mängu mängida. Poiss istus mu põlvedel, nägu minu poole. Ma hoidsin teda tugevasti kätest kinni ja hüpitasin kergelt. Siis tõusin ma tema kätest lahti laskmata püsti ja last ikka oma põlvedega toetades, kummardusin ma kergelt tema kohale, teda pea allapoole pöörates.

Ma mõtlesin, et ta võib kartma hakata, aga minu üllatuseks ta naeratas. Ma liialdasin veidi oma liigutustega, öeldes: “Ma arvan, et sa kukud.” Laps aga jätkas naermist.

Kui ma avaldasin oma üllatust hirmu puudumise üle, vastas poeg rahulikult: “Ma tean, et sa ei lase mul kukkuda.”

Milline usaldus! Ta oli täiesti kindel, et ma armastan teda ja hoian tal kõvasti kätest kinni. Miks ta peaks kartma?

Ma ei unusta kunagi poja sõnu. Jeesus rääkis lastest kindlal põhjusel. Meie, täiskasvanud, kardame olukordi, mis võivad meid alla suruda. Kui me aga hoiame kõvasti Jumala käest kinni, teades, et Jumal armastab meid, siis pole meil mingit põhjust karta.

Palve

Armastav Jumal, me täname Sind Sinu armastuse eest. Kingi meile kindlustunnet, et Sina ei lase meid üheski olukorras kukkuda. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kui me elu pöördub pahupidi, hoiab Jumal meid kindlalt.

Laul 27:1-14
Jumal on valgus ja pääste

1Taaveti laul.

Issand on mu valgus ja mu pääste,
keda ma peaksin kartma?
Issand on mu elu võimas kaitse,
kelle ees ma peaksin värisema?

2Kui kurjategijad tulevad mu kallale
mu liha sööma,
mu rõhujad ja mu vaenlased,
siis nad komistavad ja kukuvad.

3Kui sõjavägi seab leeri mu vastu,
ei karda mu süda;
kui sõda puhkeb mu vastu,
selleski ma loodan tema peale.

4Ühte ma olen palunud Issandalt;
seda ma üksnes nõuan,
et ma saaksin asuda Issanda kojas
kogu oma eluaja ning tähele panna
Issanda leebust
ja mõtiskleda tema templis.

5Sest ta peidab mind oma majasse
kurjal ajal,
ta peab mind salajas
oma telgi pelgupaigas,
ta tõstab mu üles kaljule.

6Nüüd kerkib mu pea
üle mu vaenlaste, kes mu ümber on,
ja ma tahan tema telgis
ohverdada hõiskamisohvreid,
ma tahan laulda ja mängida Issandale!

7Issand, kuule mu häält,
kui ma hüüan;
ole mulle armuline
ja vasta mulle!

8Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb:
"Otsige mu palet!"
Siis ma otsin, Issand, sinu palet.

9Ära peida oma palet minu eest,
ära tõuka enesest vihas oma sulast!
Sina olid mu abi,
ära lükka mind ära,
ja ära hülga mind,
mu pääste Jumal!

10Sest mu isa ja ema hülgasid minu,
aga Issand võtab mu üles.

11Õpeta mind, Issand, oma teele
ja juhata mind tasasele teerajale
mu vaenlaste pärast!

12Ära anna mind mu rõhujate meelevalda;
sest mu vastu on tõusnud valetunnistajad,
kes turtsuvad vägivallast!

13Ometi ma usun,
et saan näha Issanda headust
elavate maal.

14Oota Issandat, ole vahva,
ja su süda olgu kindel!
Oh, oota Issandat!

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.