Enne kui me haihtume

Lugege 5. Moosese 8:11-20

Teie, kes ei tea, missugune on homme teie elu! Te olete ju aur, mida on hetke näha, ja siis see haihtub.

Jaakobuse 4:14
Ma ei unusta kunagi oma esimest tõelist töökohta – vastutuse elevust, uute töökaaslaste energiat, esimest palka oma paljude lubadustega. Nii kaua kui raha tuli sisse, tundus amet rohkem mäng kui töö. Ma olin õnnelikum kui kunagi varem. Ent ei möödunud kaua aega, kui elevus, energia ja lubadused andsid teed perekonna, arvete ja ootamatute asjaolude maailmale, mis meid kogu öö ärkvel hoiab.

Tol hetkel, kui ma tundsin, et võin “enda jaoks” midagi osta, tabasid mind väikesed õnnetused – pisiavarii, raviarved. Varsti tundus mulle, et halvad asjad juhtuvad alati täpselt siis, kui raha hakkas mind rahulolevaks ja õnnelikuks tegema. Majandusliku seisu paranemise ajal on kerge uhkeks minna. Uhkus toob kaasa ülbuse ja raha paneb meid tundma, nagu ei oleks meil mingit vajadust Jumala järele.

Loomulikult oleme kutsutud tänama kõige eest, mis meil on, aga see kõik on vaid aur. Kainestav küsimus Jaakobuse kirjast jääb alati: “Missugune on teie elu?” Kuigi see mõte võib olla heidutav, leiame lohutust mõttest, et Jumal on palju suurem ja annab meile rohkem lohutust kui mingi rahasumma või varandus.

Palve

Õpeta meid, Isa, mitte hooplema oma jõukuse, vaid Sinuga. Aamen.

Päeva mõtisklus

Mida ma teen oma varaga enne, kui ma haihtun?

Palve tulipunkt

Rikkurid.

5. Moosese 8:11-20
Hoiatus, et ei unustataks Issandat

11Hoia, et sa ei unusta Issandat, oma Jumalat, jättes pidamata
tema käsud, seadlused ja määrused, mis ma täna sulle annan,
12et kui sa sööd ja su kõht saab täis, ja sa ehitad ilusad kojad
ning elad neis,
13kui su veised, lambad ja kitsed sigivad, su hõbe ja kuld rohkeneb
ja kõik, mis sul on, kasvab,
14et su süda siis ei lähe suureliseks ja sa ei unusta Issandat,
oma Jumalat, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast,
15kes juhtis sind suures ja kardetavas mürkmadudega ja
skorpionidega kõrbes, põuases paigas, kus ei olnud vett, kes laskis
sulle vett voolata ränikivikaljust,
16kes söötis sind kõrbes mannaga, mida su vanemad ei tundnud, et
sind alandada ja proovile panna, et viimaks teha sulle head!
17Ja ära ütle oma südames: Mu oma jõud ja mu käe ramm on soetanud
mulle selle varanduse,
18vaid tuleta meelde Issandat, oma Jumalat, et see on tema, kes
annab sulle jõu varanduse soetamiseks, et kinnitada lepingut, mille
ta vandudes tegi su vanematega, mis nüüd ongi teostunud!
19Aga kui sa unustad Issanda, oma Jumala, ja käid teiste jumalate
järel ja teenid neid ning kummardad nende ees, siis ma tunnistan täna
teile, et te tõesti hukkute.
20Nagu rahvad, keda Issand teie eest hävitab, nõnda hävite ka
teie, kui te ei võta kuulda Issanda, oma Jumala häält.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.